Miks minust kui tulevasest radioloogiatehnikust saab parim radioloogiatehnik. Kui mitte mina, siis kes?Ma juba valisin selle elukutse,mis ei ole eriti lihtne ja muidugi ma hakkan ,,läbi raskuste tähtede juurde" minema.Sellel juhul, kui igaüks hakkab mõtlema ainult sellest, palju ta teenima hakkab, siis tal võivad tekkida igasugused probleemid. Näiteks, ta juba lõpetas kooli, saab töötada aga ikkagi mõtleb ainult palgast, siis ta ei tee oma tööd õigesti, patsiendid ärritavad teda, tahab puhkusele minna...ja on see klavifitseeritud radioloogiatehnik?
Kevin Aas Radioloogiatehnik 1 Mina kui õppija Essee Õppimise näol on tegemist elukestva protsessiga, mille tagajärjel muutub minu käitumisviis ning täiustub teadmiste süsteem. Kuidas mõjutavad seda ümbritsev keskkond ning saadud kogemused ning koolis õppimise puhul õppimisprotsessi teine pool õppejõud? Kas ma oskan õppida kogemustest, olgu need siis negatiivsed või positiivsed? Milline õppija ma
Oskuste osas on muutunud tähtsamaks suhtlemisoskus, iseseisva töö oskus, keelte- ja arvutioskus, vajalikud on teadmised meditsiinijuriidikast, dokumentatsioonist. Õdedel on suured arenemisvõimalused. Karjäärivõimaluseks võib olla spetsialiseerumine õde-spetsialistiks ja koolitusõeks. Samuti võib vastutav õde (koordineerib osakonnasisesest õendustegevust) asuda tööle õendusjuhina (asutuse juhatuse liige). LÄHEDASED AMETID Õele lähedased ametid on ämmaemand, radioloogiatehnik, füsioterapeut. PALK JA MUUD SOODUSTUSED Ligi pooled haiglaid kasutavad põhipalga ja tulemuspalga kombinatsiooni ja põhipalka. Kõige kõrgem on õdede palk eri- ja piirkondlikes haiglates, kõige madalam hooldushaiglates, kui päevaravi osutavad tervishoiuasutused kõrvale jätta. Peamised lisamotivaatorid on tervishoiusektoris koolitused, lisapuhkus ja ületunnitasu. Levinud on ka töötajate mobiiltelefoni kõnede kompenseerimine ja töötajatele soodsate sportimisvõimaluste pakkumine
piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest. (Regionaalhaigla infoleht) 10 Magnetresonantstomograaf (MRT) MRT on diagnostiline aparaat, mis ei kasuta ioniseerivat ehk röntgenikiirgust. MRT-uuringul saadakse inimkehast kujutis tugeva magnetvälja abil. Uuring on valutu, ei nõua patsiendilt erilist ettevalmistust ning võimaldab hinnata organite ja liigeste anatoomiat. Uuringu ajal peate lamama uuringulaual. Radioloogiatehnik aitab Teid lauale ja seejärel liigutab uuringulaua MRT-seadme keskele. Masina sisemuses on tunnel, mis on valgustatud ja mõlemast otsast avatud. Uuringu ajal tehakse palju üksikmõõtmisi, millega kaasnevad kloppivad ja prõmmivad helid. Need kestavad alates mõnest sekundist kuni 12 minutini. Paljud haigused on MRT-uuringul näha ainult pärast kontrastaine süstimist veeni. Kui Teie uuring nõuab kontrastaine süstimist, paigaldab radioloogiatehnik Teile veenikanüüli, mille