· Maa tuum omab keskmist aatomikaalu, mis on lähedane Fe aatomikaalule, või on.. · Vahevöö koosneb valdavalt Mg ja Fe oksiididest ja silikaatidest. Lisandina on Al, Ca, Na, K jt. · Klargid Maa areng varastel etappidel: · Umbes 5 miljardit aastat tagasi, hakkas tolmu ning gaaside pilv koonduma. · Suurim osa materjalist nihkus gravitatsiooniliselt süsteemi keskpuntki sunas moodustades PROTOPÄIKESE. · Ei olnud väga kuum · Hakkas sulama · Radiogeenne soojus · Gravitatsioonienergia · Katastroof- taevakeha langes Maale, Põrkumine või midagi muud.. Maa aine differensatsioon tuumaks, vahevööks ja Maa kooreks toimus ilmselt Maa arengu varastel etappidel. Vanimad kivimid Maal n avastatud vanusega 3,5 .. 3,6 (4,2) miljardit aastat. See aeg vastab ilmselt ajale, millal oli toimunud soojusvöö.. Geotektoonilised hüpoteesid: Maa paisub/ tõmbub kokku?? Mandrid triivivad, ei triivi??? Geoloogia & AEG
palju kas joogivees või toiduainetes. Inimkeha absorbeerib strontsiumit nagu oleks see kaltsium. Keemilise sarnasuse tõttu ei ole strontsiumi stabiilsed vormid inim ja loomorganimidele ohtlikud. Teatud kogustes võib strontsium olla isegi kasulik. Ainult radioaktiivne 90Sr on elutegevusele ohtlik , mis põhjustab leukeemiat ja teisi vähktõve vorme. Isotoobid Strontsiumil on neli püsivat, looduses esinevat isotoop: 84Sr (0,56%), 86Sr (9,86%), 87 (7,0%) ja Sr (82,58%).[2] Neist on radiogeenne ainult 87Sr. 87Sr tekib radioaktiivse leelismetalli 87Rb lagunemisel. 87Rb poolestusaeg on 4,88*1010 aastat. Seega on igas materjalis kaht liiki päritoluga isotoop 87Sr: esiteks see osa, mis on moodustunud koos isotoopidega 84Sr, 86Sr ja 88Sr, ning teiseks 87Rb lagunemisel tekkinud osa. Suhtarv 87Sr/86Sr on geoloogilistes uurimustes esitatud parameetrina. Mineraalide ja kivide isotoopide relatsioon on vahemikus 0,7 kuni 4,0. Kuna strontsiumil on kaltsiumiga
3.Maa keemiline koostis, temperatuuride jaotus Maa sees: Tuum- raud ja nikkel, temperatuur 4000-6000 C. Vahevöös- Mg ja Fe silikaadid, temperatuur 1000 ja 4000 C. Maakoor- O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg ja temperatuur on alla 900 C. 4.Maa areng varastel etappidel: 1) Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike; 2)Päikesesüsteemi kujunemine algas u 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilise tolmu tihenemisel. 3)4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. 4)Radiogeenne soojus. 5)Gravitatsiooni energia. 6) 4,5 miljardit aastat tagasi katastroof (Maa ja teise suure taevakeha kokkupõrge), mille tulemusena moodustus Kuu. 7)3,8-4,1 miljardit aastat tagasi suur pommitamine. 5.Millega tegeleb stratigraafia? Geoloogilise vanuse määramisega. Kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte. 6.Mis on stratotüüp? Kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks. 7
ainekogumist, mis sisaldas 80% H, 15% He ning mõned protsendid raskemaid elemente. Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis viis Maa vedelasse olekusse (tõenduseks on tuum). Sulamise põhjused võisid olla: 1) radiogeenne soojus radioaktiivsetest elementidest 2) gravitatsioonienergia, mis tekib, kui aine koondub. 3) Kuu mõju. Kuu võis tekkida katastroofi tagajärjel, kus võis vabaneda palju energiat, mis viis Maa sulasse olekusse Tõenäoliselt toimus diferenseerumine kooreks, vahevööks ja tuumaks varases staadiumis. Geotektoonilised hüpoteesid: 1) kõik protsessid on seletatavad sellega, et Maa tõmbub kokku (kontraktsioonihüpotees)
annaabi.ee 
