probleemid. 5.Heaoluriigi olemus ja ülesanded HR püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi nind sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulede jaotamisse.1.Riik hakkab toetama turu väliseid valdkondi(haridus, ühishüved),2.pehmendama turukonkurentsi(monopol),3. vähendama riske(überõpe) HR täidab klassikalise riigi kõrval(seaduslome) ka sotsiaalseid ülesnandeid jagades maksupoliitika abil umber tulusid. 6.Millised on siirde ühiskonna problemid?Nt 1.Massid radikaliseeruvad oma poliitilistest nõudmistest 2.kuna demokraati areng tundub aeglane , võidakse teha panus autoriaalsusele 3.majanduspoliitika on liiga tehnikraatlik ja sotiaalküsimused jäävad tagaplaanile 4.uus eliit võib teha populistlikke otsuseid, eirates majanduse põhitõdesid 5.võivad tekkida rahvuskonfliktid 6.elu põhiväärtused asenduvad matreiaalsetega 7.Demokraatia tunnusjooned(võimude lahusus) 1.Kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees 3.
9. Revolutsiooni ja reformipoliitika erinevused: Revolutsioon: algatavad dissidendid, osalevad massid, etteaimamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimu- ja valitsemissuhted. Reform: algatab valitsev partei, osalevad poliitikud ja ametnikkond, planeeritud kulg ja oodatav tulemus, rahumeelne, võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks. 10. Siirdeühiskonna probleemid: 1. massid radikaliseeruvad oma poliitilistes nõudmistes 2. võidakse teha valik autoritaarse valitsemise kasuks 3. majanduspoliitika muutub liiga tehnokraatlikuks st. Sotsiaalküsimusi ei arvestata.Rahva elatustaseme langus. 4. uue eliidi ebakindlus 5. suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi- rahvuskonfliktid 6. elu põhiväärtused asendatakse mööduvate materialistlike väärtustega 11. Tööstusühiskond: põhiressurss-masinad, põhiinstitutsioon-firma, põhiotsustajad-
· Reguleerib majandust · Ühishüvede pakkumine 11. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? · Jah, kuna meie riik pakub üsna edukalt sotsiaalseid teenuseid.... 12. mis on siirdeühiskond? Siirdeühiskonna ohud? Kas Eesti on siidreühiskond? · Üleminekuühiskond · Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, lõppu on keerulisem määrata. · Ohud: *massid radikaliseeruvad oma poliitilistes vaadetes, *rahvas nõuab kiireid lahendusi, milleks demokraatia on liiga aeglane, ebamäärasust tekitav valitsemismudel *majanduskriis *elatustaseme langus · Eesi on siirdeperioodi lõpus... 13. iseloomusta R.Dahli põhimõtteid ja nende tagamine · rõhutas demokraatia pluralistlikku külge · nimetab nüüdisdemokraatiat polüarhiaks
See protsess näitas, et paljud parteiliikmed mõtlesid ja ootasid, et sõja järel peaks vabam õhkkond maksvusele pääsema. Pakuti välja mõte alternatiivsete valimiste kohta. Kremlis vaadati ootustele ja lootustele selgelt eitavalt. Stalini jaoks oli sellise olukorra kujunemine sobimatu, hakkas kohe juba enne sõja lõppu rakendama meetmeid tasalülitamaks sõja demokraatlikku impulssi. Meetmed radikaliseeruvad veelgi pärast seda, kui sõda oli lõppenud. Seda vahetult sõjajärgset olukorda võib võrrelda dekabristidega, uuendusliikumises osalejaid pärast II ms on hakatud nimetama uusdekabristideks. Pärast Napoleoni sõdu oli ka olnud vahetu kokkupuude välismaailmaga, olnud oluliseks impulsiks 1825 detsembrimässul. Aleksander I tegutses võrreldes Staliniga väga pehmelt, ei rakendanud esialgu mingeid meetmeid, et välistada suuremad ekstsessid.
annaabi.ee 
