jaoks. Minu arvamus Minu arvates oli Winston Churchill õiglane ja julge kõigil oma ametikohtadel. Ta tegi vigu nagu meist igaüks, kuid ta oskas need keerulised olukorras diplomaatiliselt lahendada. Ma ei vaidlegi vastu inimestele, kes väitsid, et Sir Winston Churchill tekitas omale sobivaid olukordi, kuid see pole ka seadusega keelatud ning igaüks meist võiks seda teha, kuid me pole lihtsalt selleks nii osavad. Tänu oma rangusele ja radikaalsusele suutis ta parandada Inglismaa olukorda. Kuid nagu selgus nii mõnestki allikast olid Churchilli teod reklaamitrikk, kuid kuidas saab valetada korraga kogu maailmale. Ma arvan, et see on mõne kadeda kirjaniku väljamõeldis, kes oli lihtsalt osava poliitiku peale kade. Churchill ju suutis Inglismaa tuua välja kriisist. Rahvas pidi teda usaldama, kui tema juhitud erakonda usaldas. Churchill ei laskunud teiste riigijuhtide madalale tasemele ja temaga oli väga raske
1) Kadettide partei 2) Trudovikud vene haritlased, vene talurahva esindajad, kelle eesmärgiks oli jagada mõisamaad talupoegadele; nende selja taga mingit parteid otseslt ei olnud. 3) Autonomistid-föderalistid vene vähemusrahvuste esindajad Eesti saadikud ühinesid algul a-f-dega, kuid viimaste fraktsioon läks lõhki. Duumas domineeris vasakpoolne meelsus. Tegelik konflikt vallandus agraarküsimuses, tänu trudovike radikaalsusele selles vallas. Kardeti, et talurahava hulgas võivad vallandudauued mässud. 09.07 kogunes osa riigiduuma saadikutest 10.07 võeti seal vastu Viiburi(?) üleskutse. Selles kutsuti inimesi üles kodanikuallumatusele, noormehi mitte minema sõjaväkke ja õhutati rahvast mitte makse maksma. Tegelikke tagajärgi see ei toonud, vaid allakirjutanud said karistada. Küll aga jäi Viiburi üleskutse haritlaste teadvusesse.
rahvusliku liikumise tegelaste vahel. Nii Hurta kui Jakobsoni mõistnud tegelased ei mõista Jannsenit. Isa tegevuse mõistab hukka ka Lydia Koidula. 1873. aastal Lydia lahkub Eestimaalt, abiellub ja asub Kroonlinna elama. 1873. aastaga läheb ka Lydia Jannsen Koidula eesti rahvuslikule liikumisele aktiivse tegelasena kaduma. Seoses dotatsioonidega, mis Jannsen sai, hakkas ka EP sisu muutuma tunduvalt rahumeelsemaks. Erilist radikalsust ei olnud seal kunagi olnud, kuid nüüd kadusid ka natuke radikaalsusele suunatud artiklid. EP tutvustas päevateemasid, teatava sordiini all kutsub üles ka eesti seltsielu elama, eelkõige Eesti kultuurilist arengut silmas pidades. EP on jätkuvalt turu liider. Väidetavalt 1878. aastal oli lehe trükiarv ulatunud 5000 eksemplarini. Seoses Hurda eemaldamisega on Hurda ja Jakobsoni koostöö tugevnenud, peavad Jannsenit reeturiks, saab endale nime ,,müüdav mees". Kahe mehe koostööl pikka perspektiivi siiski polnud erinevate maailmavaadete tõttu.