millega tuleb veel praegugi silmitsi seista. Eelkõige käib see Euroopa Liidu kohta ja täpsemalt eurotsooni kohta, mille alustalasid majanduskriis raputada suutis. Samas tuleb tõdeda, et vaatamat kõigele vigadele enne langust on suudetud võrdlemisi hästi situatsioon lahendada. Meetmed riikie ohjeldamiseks ning abipaketid on olnud targad investeeringud tulevikku. Samas võib negatiivse poole pealt välja tuua, et kriis mõjud pole täielikult kadunud ning see on loonud pinna radikaalsematele mõtteavaldustele, mis viitavad föderaalse ja ühtse Euroopa loomisele. 15 Ivar Raig. Sirp. Millist föderatsiooni luuakse Euroopas. 03.05.2013. 16 Martin Kala. Postimees. AK. Hea on olla eurooplane. 11.05.2013, lk. 4. 6 Teisest küljest ei tasuks kriisi ka üle hinnata, kuna see on mõneti loogiline ajalooline paradoks – langusperioodi on võimatu ennetada ning rasked ajad on tuleviku seisukohalt õppetunni
Lordide Koja seadusandlikus kojas või barrikaadidel? o Prantsusmaa – puudub liberaalne konservatism. Vasakpoolne radikalism -- sotsialismi kujunemise alged. Sajandi jooksul võetakse üle Briti konservatism (liberalism) Lääne- Euroopas Prantsusmaal ja Suurbritannias tugevaim liberalism pärast revolutsiooni võtavad üle Briti konservatiivide poliitilised suunad, kuid avastavad peagi, et peavad muutuma peamiseks vastujõuks liberaalidest veelgi radikaalsematele vasakjõududele. Mujale jääb kujunemine hiljaks -- ärieliidi ja monarhia vastandamine puudub, kohati tugevnevad radikaalsemad suunad, klassikalist liberalismi ei teki. o Hispaania, Saksamaa ja Itaalia – konservatiivid lepivad demokraatlike vabadustega alles pärast II maailmasõda. o Madalmaad ja Põhjamaad – konservatiivid jäävad radikaalsete jõudude varju. Konservatiivsuse ja vasakpoolsuse koostöö parim näide. Kompromissipoliitika
( Hamburg ja premen,m is on suunitud kauplemisega meretaguste piirkondadega) .Üldine suunitlus Saksa kontekstis on see, et see on rohkem haritlaskonna ideoloogia. Lib tulek ka ülikoolide mäss võimu vastu. Lib pikemas perspektiivis võimule ei tule , ei ole suur võimas juhtiva pol jõu ideoloogia , mis saksamaad valitsema hakkaks. Lib jääb võimus pettunud ja võimu juurest kõrvale tõrjutud ideoloogast ja seetõttu muutub ta ka viljakaks taimelavaks veelgi radikaalsematele vooludele ja saksa kontekstis 19 II p sotsialismile ja kommunismile. Saksa rahvulsuse kuj. Ei ole sama rahvuslus , ku isee , mis Pr tekib. Saksa rahvusluse pol eesmärk on suunatud saksak piirkondade kogumisele mingi ühtse võimu või juhtmise alla Sellest tulenevalt saksa rahvuslus keele ja kutltuuri etno ja ajaloo ja tniliste keelpiirkondade keskne. Samuti on probleemiks relig kaheks väga selgelt eristuvaks piirkonnaks ( Protestantlikuks ja katoliiklikuks)
annaabi.ee 
