Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"radikaalil" - 5 õppematerjali

radikaalil on kalduvus poolvabale orbitaalile elektroni mõnelt teiselt osakeselt võtta, tulemusena tekib uus radikaal.
ALKAANID
2
docx

ALKAANID

­ On vaja leida selle aine o.a. muutus, kasutades keskmisi o.a.-id. 2,5 C5H12 -> IVCO2 2 2/7 C7H16 Mida negatiivsem on C o.a., seda suurem on kütteväärtus. Kõige suurem kütteväärtus on metaanil (C o.a. on ­IV). 8. Radikaal ­ vaba elektroniga osake, millel on suur energia. (Radikaalil on paardumata elektron!) Tekkevõimalused: Alkaan reageerib hapnikuga/ klooriga/ broomiga. Alkaani rageerimine halogeenidega. Pürolüüs ja oksüdeerumine. Mõju: Radikaalid võivad põhjustada vähiteket. Vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad.

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
Keskkonnakeemia
12
docx

Keskkonnakeemia

Kantserogeensed nitrosoamiinid · N-nitrosoamiinid on püsivad kantserogeensed ühendid organismis, tihti ka mutageense toimega. N- nitrosoamiinide lähteühendid on sekundaarsed amiinid, nitritid, lämmastikoksiidid ja nitraadid. · Nitrosoühendite füüsikalis-keemilised omadused- nitrosoühendite hulka kuuluvad järgmist tüüpi ühendid: . Kus R 1 on alküülne, arüülne või atsükliline radikaal ning R2 radikaalil võivad olla aromaatilised, eeter-, amido-, ning teised rühmad. N-nitrosoamiinid on kas õlised vedelikud või tahked ained. Nad lahustuvad vees ja paljudes orgaanilistes solventides. Nitrosoamiinid on püsivad ühendid ja hästi lenduvad ained, need ei lagune leeliste ja hapete toimel. · Nitrosoühendeid jaotatakse keemilise struktuuri alusel järgmiselt: - Sümmeetrilised: dialküülnitrosamiinid - Mittesümmeetrilised: dialküülnitrosoamiinid.

Keemia → Keskkonnakeemia
221 allalaadimist
Orgaanilise keemia 11-klassi õpiku küsimuste vastused-1-osa
21
pdf

Orgaanilise keemia 11. klassi õpiku küsimuste vastused (1. osa)

Lekkiva kraani juures moodustub plahvatusohtlik gaasisegu varem, kui kogu köök gaasiseguga täitub. 2.4. Alkaanide omadused (lk 41) 1. Radikaali määratlus on toodud lk 37. Eristage reaktsioone, mis võivad toimuda radikaalide endaga (nt rekombinatsioon ehk omavaheline ühinemine molekuliks) ja reaktsioone, mis kulge- vad radikaalide tekkimise ja nende edasise reageerimise teel. Viimastest on juttu lk 38­40. 3 2. Radikaalil on paardumata elektron ja seetõttu on ta kõrge energiaga ebastabiilne osake. Radikaal püüab selle elektroniga luua elektronipaari kas teise radikaali paardumata elektroniga või ühe elektroniga elektronipaarist, mis moodustab keemilist sidet mingis teises osakeses. Mõlemal juhul tekib madalama energiaga osake, millel pole paardumata elektroni. 3. Alkaani halogeenimine on summaarse võrrandi järgi asendusreaktsioon. Reaktsiooni mehhanismi, s

Keemia → Keemia
295 allalaadimist
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
40
doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

tõsised rakuvigastused. Lõpptulemus: kas raku adapteerumine stressiga või suured vigastused ja raku surm. Selline tasakaalu nihe võib olla põhjustatud kas: 1. oksüdandi rakku sisenemise või seal tekkimise intensiivistumisest, 2. sellele vastu toimiva raku antioksüdantse võime vähenemisest või 3. mõlemast efektist. · Oksüdatiivset stressi põhjustavad aktiivsed vabad radikaalid, millel on elektron- orbitaalidel üks või mitut paardumata elektroni. Radikaalil püüab poolvabale orbitaalile mõnelt teiselt osakeselt elektroni võtta, tulemuseks uus radikaal. Radikaalreaktsioonid on ahelreaktsioonid ning põhjustavad ahelasse astuva osakese elektronikaotust e. oksüdeerumist. · Enamik oksüdantidest on rakus hapnikukesksed reaktsioonivõimelised osakesed (reactive oxygen species = ROS), nad võivad baseeruda ka C, N, S või P aatomitel. Raku komponentidele toimivateks (pro)oksüdantideks on O-kesksed superoksiid

Keemia → Biokeemia
36 allalaadimist
Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud
23
doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

rakuvigastused. Lõpptulemus: kas raku adapteerumine sellise stressiga või suured vigastused ja raku surm. Selline tasakaalu nihe võib olla põhjustatud kas: 1. oksüdandi rakku sisenemise või seal tekkimise intensiivistumisest, 2. sellele vastu toimiva raku antioksüdantse võime vähenemisest või 3. mõlemast efektist. Oksüdatiivset stressi põhjustavad aktiivsed vabad radikaalid, millel on elektronorbitaalidel üks või mitut paardumata elektroni. Radikaalil on kalduvus poolvabale orbitaalile elektroni mõnelt teiselt osakeselt võtta, tulemusena tekib uus radikaal. Radikaalreaktsioonid on ahelreaktsioonid ning põhjustavad ahelasse astuva osakese elektronikaotust e. oksüdeerumist. Nii endogeensete kui ka toiduga omastatavate antioksüdantide toime mehhanismideks on: 1. superoksiidide tekke pidurdamine mitokondrites, 2. reaktsioonivõimeliste hapnikuradikaalide (ROS) ärakoristamine vähemreaktsioonivõimeliste

Toit → Toitumise alused
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun