Niels tegi väga head tööd matemaatikas, aga sai kehvu hindeid teistes tundides. Nielsi õpetaja Brent Michael Holmboe aitas Nielsil raha saada, et too saaks Royal Fredericki ülikooli (nüüd Oslo ülikooli). Aastal 1821 astus Niels ülikooli sisse, kui ta oli juba kõige tuntum matemaatik Norras. Ta õpetajal Holmboel ei olnud enam midagi talle õpetada. Samal aastal hakkas Niels uurima algebraliste võrrandite astmeid ja leidis, et viienda ja kõrgema astme algebralised võrrandid ei ole radikaalides lahenduvad. See tegi ta väga kuulsaks teiste matemaatikute seas ja teda kutsuti tihti välismaale üritustele. Abel kirjutas isiklikult kuningas Karl III Johanile ning saigi 1825 lõpuks oma reisiks valitsuse stipendiumi. Tal oli plaan sõita kõigepealt Saksamaale Göttingeni matemaatik Gaussi juurde ning seejärel Pariisi. Ent Kopenhaagenisse jõudes mõtles ta ümber ning sõitis septembris 1825 oma sõpru saates hoopis Berliini, kuhu ta algul ei kavatsenud minna
Kuna teadustöö avaldamine polnud Oslos võimalik,soovitati saata oma tööd Taani matemaatikule Ferdinand Degenile palvega soovitada see avaldada Taani Teaduste Akadeemia väljaannetes.Degen oli hea matemaatik ning ka tema ei leidnud Niels Henriku töös vigu. Hiljem hakkas Abel lahendama viienda astme võrrandeid,siis algaski Abeli tõsine huvi matemaatika vastu.Ikka uuesti tuli ta selle küsimuse juurde tagasi kuni jõudis lõpuks järeldusele,et sellist lahendust radikaalides pole lihtsalt olemas.Nii arvasid ka teised matemaatikud.Abeli ületamatu ideederikkus kihutas teda uute ulatuslikumate probleemide juurde.Võrrandite algebralistele ja lahenduvuste piiritlemine pidi aga jääma Galoi's ülesandeks.Galois õppis hiljem Abeli tööd tundma ja hindama.Augustis 1821 sooritas Abel ülikooli sisseastumis eksamid.Uuel ülikoolil aga plnud raha,et maksta stipendiumit.Kuid oli olemas ühiselamu kus polnud vaja maksta elamispinna,kütte ja valgustuse eest
Suhkrute roll: 1. energeetiline funktsioon 2. ehituslik funktsioon Lipiidid orgaaniliste ainete klass (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid: * lihtlipiidid (tähtsaimad: neutraalrasvad rasvhapete ja propaantriooli e. glütserooli estrid) * liitlipiidid (sisaldavad lisaks veel mingit ainet (nt fosforit) Üldvalemiga ester = alkoholi + happe reageerimisel tekkiv org. ühend: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO R3 Mida rohkem on radikaalides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vahade valemis pole glütserooli, vaid mingi teine alkohol. Kõik rasvad moodustavad vee pinnale kile (tänu rasva hüdrofiilsele ja foobsele osale). Fosfolipiid: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO fosforhappe jääk Fosfolipiid on rakumembraani koostisosa. Glükolipiidid sisaldavad glükoosi jääki; esineb samuti raku ehituses. Steroidide hulka kuuluvad tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu, näiteks hormoonid, D-vitamiin
laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Senini on asendamatuks jäänud freoonide kasutamine tulekustutusvahendina kohtades, kus teised kustutusvahendid ei sobi, nagu näiteks arvutuskeskused ja kosmosejaamad. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ained, mistõttu nad võivad muutumatuna püsida atmosfääris aastaid ja aastakümneid Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV- kiirguse toimel radikaalides. Näiteks: CF2Cl2 *CF2Cl + Cl* Moodustunud radikaalid, eriti aga kloori radikaalid, lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Arvutused on näidanud, et üks kloori aatom on võimeline lõhkuma 10 000 kuni 100 000 osooni molekuli. Samuti on selgunud uuringutest, et kui osoonikiht väheneb 1% võrra, siis tingib see UV-kiirguse intensiivistumise maapinnal 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust 4% võrra
3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10...
DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6…12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10….10
3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH 2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10...
Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks; b) DNA kaitsmiseks teda lagundavate ensüümide eest; c) osalemiseks geeniaktiivses regulatsioonis (nt H1). Histoonid on aluselise reaktsiooniga (Lys ja Arg rikkad), nende radikaalides on vaba täiendav NH2 (aminorühm). Seega omandavad nad positiivse osalaengu. DNA-l oli negatiivne osalaeng. Nukleoproteiinse kompleksi seostumine toimub ioonilise sideme abil. On 5 erinevat histoonvalkude klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 2 x H2A 2 x H2B 2 x H3 2 x H4 8 valgumolekuli oktett DNA järjestused: DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10....10