1925: La Peinture moderne ( Modern Painting ), with Amédée Ozenfant 1925: La Peinture moderne (Modern Painting), mille Amédée Ozenfant 1925: L'Art décoratif d'aujourd'hui ( The Decorative Arts of Today ) 1925: L'art décoratif d'aujourd'hui (Dekoratiivkunsti of Today) 1931: Premier clavier de couleurs ( First Color Keyboard ) 1931: Premier CLAVIER de Couleurs (esimene Värv klaviatuur) 1935: Aircraft 1935: Aircraft 1935: La Ville radieuse ( The Radiant City ) 1935: La Ville radieuse (Radiant City) 1942: Charte d'Athènes ( Athens Charter ) 1942: Charte d'Athènes (Ateena harta)
Postindustriaalse asustuse areng: lahtilinnastumine, taaslinnastumine (gentrifikatsioon), eeslinnades toimuvad muutused. Protsessid infoühiskonna eluruumi (linnade) edasises arengus: globaalne jaotumine kiireksja aeglaseks, konkurentsist ajendatud arendustöö. Tertsiariseerumine – äri- ja kultuuriteenused Kesklinnades Elamine hajutub eeslinnadesse – aedlinna kontseptsioon (Howard 1898) vs Le Corbusier La Ville Radieuse (1933). Moodustub linna väli – kaugem rekreatiivne tagamaa (Friedmann ja Miller 1965) – hajalinn. Tööstus kolib linnast välja (liikluse ja maa hinna tõttu) KESKUS-TAGAMAA ja PERIFEERIA LINNASTUMISE STAADIUMID: Linnastumine linn kasvab peamiselt läbi sisserände Eeslinnastumine rahvastiku ja majanduse areng linnakeskusest veidike eemal Vastulinnastumine eeslinna rahvaarv langeb, kasv toimub kaugel linnast.
olid esimesed kes proovisid kasutada kubismi ruumikontseptsiooni arendamaks arhitektuuri ja linnaplaneerimist, mis sobiks funktsionaalse tsoneerimise ja antiruumi ideedega • Linnaplaneerimislike otsuste tegemiseks peeti piisavalt pädevaks vaid spetsialisti (peamiselt arhitekti). • Modernismi algusperioodil jätkus nn. maestro planeerimise traditsioon linnaehituses. • Le Corbusier pakkus välja geomeetrilised ideaallinnad La Ville contemporaine (1922), Plan Voisin (1925) ja La Ville radieuse (1933), mis olid täis ehituskunsti progressi propageerivaid pilvelõhkujaid. La Ville radieuse oli näiteks jaotatud kvartaliteks rasketööstuse, ladude, tehaste, haljastuse, elamute, hotellide, saatkondade, raudtee ja lennujaama ning ärikeskuste ja valitsusasutuste paiknemise järgi, kusjuures erinevad funktsioonid linnas paigutati kui vaiba mustri triibud üksteise kõrvale. • Linn ja maja olid Le Corbusier arvates elamise masinaks, mis pidid rahuldama inimese
arhitektuuri ümbritseva loodusega. Ta nimelt püüab vältida igasugust kontakti maja ja maastiku vahel. Maastik on klassikaliselt pastoraalne - avar niit puuderühmadega, kaugemal mets. Elegantne karpmaja maandub puude vahele murule nagu valge lind, midagi muutmata. Maja alumine osa on värvitud tumeroheliseks, et jätta muljet nagu maja toetuks ainuüksi valgetele sammastele. Aed on katusel ja terrassidel - avatud päikesele ja tähtedele... (nn "vertikaalne aedlinn" - Ville Radieuse). Aed on kõrgel selleks, et vältida kontakti "ebatervisliku ja niiske" muruga ja et võimaldada vaateid kaugusesse läbi akende müüride sees. Le Corbusier oli keegi, kes vaatas hoonet kui masinat, toimimas koos teede, autoparklate ja katusaedadega, astudes vastu maastikule. Arhitektuur versus maastik. Le Corbusier joonistas parke väga vanamoelisel viisil, ta viitas nt Parc Monceau'le. On väidetud, et tema pargikujunduse ideed olid üsna
annaabi.ee 
