Mahtuvusel põhinev (Capacitive) ekraani nurgas vahelduvvool. Asetades sõrme vastu monoliitset klaasist ekraanipinda muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides saab leida vajutuskoha koordinaadid. Pole võimalik kasutada läbi enamiku isolaatoritena käituvate materjalide nagu kindad jms, mis on kindlaks miinuseks. Akustilisel pinnalainel põhinev (Surface acoustic wave) realiseeritud ultraheli lainete abil, mis radieeruvad üle ekraani pinna. Ekraani puutudes osa lainetest neeldub/peegeldub ning sensorite abil võimalik kindlaks määrata puudutuse asukoht. See tehnoloogia alla prototüüp-faasis. 1. MULTIPLEKSOR, DEMULTIPLEKSOR MULTIPLEKSOR (MUX) digitaalskeemides kasutatav kommutatsioonielement. 2n andmesisendit, n kontrollsisendit ja üksainus väljund. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist
Kaks suurt vasak ja parem, mille piiriks on vastavalt maksa sisestruktuurile parempoolne sagitaalvagu. Vasaku klassikalise sagara juurde kuulub veel kvadraat(ruut)sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool), need on nähtavad ainult maksa tagumisel pinnal. b. Segmendid, segmenta c. Sagarikud, lobuli Sagarikud on väikesed kuusnurksed maksarakkude- e. hepatotsüütide kogumikud, mis on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena. Sambad radieeruvad tsentraalveeni poolt väljapoole. Kahe rakusamba vahel on sinusoidid (mittetäieliku seinaga veresooned), mis viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (arteriaalne veri koos toitaineterikka verega). Kohe sinusoidide lähedal asuvad rakud on maksa makrofaagid e. Kuppferi rakud. Maksarakud ehk hepatotsüüdid toodavad sappi, sapp koguneb sammaste vahelistesse sapikanalikestesse ja sealt sagarate vahelistesse sapijuhadesse. Need sapijuhad ühinevad
vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. Erinevalt takistusel põhinevast puudutustundlikust ekraanist, pole mahtuvusel põhinevat ekraani võimalik kasutada läbi enamiku isolaatorina käituvate materjalide nagu kindad jms, mis on selle tehnoloogia vaieldamatuks miinuseks. *Akustilisel pinnalainel põhinev(Surface acoutsic wave): on realiseeritud ultraheli lainete abil, mis radieeruvad üle puutetundliku ekraani pinna. Kui ekraani puudutatakse, siis osa lainetest neeldub/peegeldub ning sensorite abil on võimalik kindlaks määrata puudutuse asukoht. See tehnoloogia on alles prototüüp-faasis.
Siit võib (ja vahest koguni tuleb) järeldada, et mingid makroevolutsioonilised kehaplaani muudatused on olnud selgesti hüppelised. See võib olla aluseks põhiliste metazoa taksonite tekkel ja seega ei maksa seal otsida sugugi mikroevolutsioonilist sammhaaval kuhjuvat järjepidevust. Siiski on sellel seisukohal tänini vähe toetajaid ja pealegi on hüpoteesid, mis baseeruvad väga harvade sündmuste väga olulisele mõjule, väga raskesti kontrollitavad. Kõrgemad taksonid tekivad, radieeruvad ja kaovad Pealkiri näikse viitavat sellele, et tegemist on mingi enam-vähem üldise seaduspärasusega. On küll, kuid ainult väga suure üldistuse tasemel. Kohe kui minna detailidesse, on erinevused väga suured. Võtame näiteks tuntud võrdluse mammaalide ja bivalvia vahel: teise ~ lineaarne liigirikkuse kasv läbi ca 500 miljoni aasta ja esimese kiire radieerumine vahest ca 20 MA jooksul (joonis). Eriti kui lisada, et mammaalid olid eelneva ca 130 MA jooksul olemas, kuid praktiliselt ei
annaabi.ee 
