12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruuniks, muutub hapraks ja lõhestub kuubikujulisteks osadeks, enam levinud. Pruun mädanikku nimetatakse ka kahanemismädanikkuks ja ta on domineeriv
Sügispuit on vähemarenenud võrreldes kevadpuiduga ja erineb sellest veidi tumedama värvuse poolest. Säsikiired pole luubita nähtavad. Vaigukäigud puuduvad. Rõngassoonelised lehtpuud Tamm: Lülipuiduline. Maltspuit kitsas, kollakasvalge. Lülipuit kollakas- kuni tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Puit on kõva. Ristlõikest vaadatuna koosneb kevadpuit ühest või mitmest reast suurtest soontest, sügispuidus koonduvad väiksed sooned radiaalsetesse heledatesse ribadesse. Pikilõikes on aastarõngaste piirjooned nähtavad sügavate vaokestena. Säsikiired kitsad ja laiad. Säsikiired ristlõikes nähtavad heledate läikivate ribadena, radiaallõikes pikkade heledate või tumedate läikivate lintidena, tangentsiaallõikes piklike, keskelt paksenenud tumedate kitsaste ribadena. Jalakas: Lülipuiduline. Maltspuit kitsas, hele ja lülipuit punakas- või tumepruun, teravalt eristatav. Puit kõva. Aastarõngad hästi eristatavad
Puidukahjustused-kahjustusi saab ära hoida,kui vaevalt märgatav. Mahu järgi arvestamisel on raskemad puuliigid ollakse teadlik,millistes biol ja klimaatilistes tingimustes need puitainerikkamad ja seega suurema kütteväärtusega. Sellest seisukohast võib tekivad.Seenkahjustused-paljunemisorganiteks viljakehad.Kahjustus algab puiduliike alates energiarikkamatest reastada järgmiselt:pöök,kask, sellega,et seenehüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse,milles leidub tamm,mänd,lehis,kuusk. Süttimine ja põlemine.Temperatuuril üle105c algab neile rikkalikult toitaineid.sealt levivad hüüfid edasi läbi rakuõõnsuste puidu termiline lagunemine. Gaasistumine algab 105c juures ning kiireneb koobaspooride rakuseintesse.Seened ei kahjusta kuiva puitu.Arenemiseks temperatuuril üle 200c
mis valmides vabanevad viljakehadest ning mis kantakse seejärel õhu või putukate osalusel laiali. Kui eosed satuvad soodsatesse kasvutingimustesse ka idanevad, siis tekib puidu pinnal peenike mõik, millest moodustub hüüti alge, so seeneniit, mis läbimõduga ainult mõni tuhandik millimeetrit. Seeneniitide edasisel kasvamisel ja hargnemisel tekib mütseel e seeneniidistik. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid hüüfid, tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse, milles leidub neile rikkalikult toitaineid. Sealt levivad hüüfid edasi läbi rakuõõnsuste koobaspooride rakuseintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakuseinte. Seened ei kahjusta kuiva puitu. Arenemiseks vajavad seente eosed: toitaineid; hapnikku; soojust; niiskust (vähemalt rakuseinte küllastuspunkti ulatuses); suhteliselt happelist keskonda (pH 2...7) 3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened
annaabi.ee 
