Oude Maasi jõge (Spijkenisse sillast). Kogu see ala on kaetud 31 radariga. Lisaks sellele on 7 kohta pandud ka videokaamerad, et oleks võimalik õieti hinnata liiklussituatsiooni. Kõnesolev piirkond on jaotatud 3 rajooniks, millel igaühel on oma liikluskeskus, mis omakorda on jaotatud 12 alamrajooniks ning igaühel on oma VHF kanal. 5.3. Elektrooniliste VTS-süsteemide võrdlus. Elektroonilised VTS-süsteemid võib jagada järgmiselt: 1. Radaritel põhinevateks; 2. Transponderite poolt "toetatud" GPS-idel põhinevateks seiresüsteemideks e. AIS (Automatic Identflcation System -- Automaatne identifitseerimissüsteem). Radarid ja GPS-idel põhinevad seiresüsteemid näitavad olukorda pealtvaates ning ei moonuta olemasolevat situatsiooni, st. olukorda ei nähta mingi nurga alt nagu see juhtub esimesel kolmel juhul. Kõige paremini on tänaseks päevaks välja töötatud seiresüsteemid, mis põhinevad radaritel
aasta alguses Reinimaa. Sarnase lepituspoliitikaga suhtus Briti valitsus Itaaliasse, kui viimane vallutas Etioopia. Vahele ei sekkutud siis, kui mässulised eesotsas kindral Francoga verise kodusõja järel Hispaanias võimu haarasid. Tolleaegne peaminister Neville Chamberlain uskus siiralt koostöösse fasistlike liidritega. Ent rahva arvamus hakkas muutuma. Riigi kaitsepoliitika hakkas alates 1935. aastast aktiivselt rajama hävitajatel põhinevaid õhujõude ja arendama radaritel põhinevaid õhutõrjesüsteeme. 1937. aastal oli taasrelvastumine juba selgesti aimatav protsess. Rahva meelsust muutnud faktoreid oli mitmeid. Esiteks, Hispaania kodusõjas käinud vabatahtlikud hakkasid pooldama internatsionaalsemat lähenemist. Teiseks, saksa päritolu juudi põgenikud tutvustasid britte Hitleri reziimi karmi reaalsusega. Vastuolud hakkasid tekkima ka valitsuses. Ent Chamberlain otsustas jätkata lepituspoliitikat ja võis septembris 1938
masstootmist ei toimu. Seade on võrdlemisi aeglane, liiguvad 20-25 cm/s kuid sukelduvad kuni 1000 meetrini. Gliderid suudavad mõõta rohkem parameetreid, kui ujukid. Neil on veel hea lahutus valitud trajektooril ning nad on väga paindlikud, kuid siiski on nad aeglased, ei sukeldu väga sügavale ning neil on kõrge ostuhind. ( Liblik, T. 2010) 5.1.6 Kaldaradarid Kaldaradarid töötavad Doppleri efekti abil ja annavad andmetena hoovuse kiiruse, suuna ning laine kõrguse. Radaritel on hea ajaline ning horisontaalne lahutus, kuid siiski on nende alad piiratud ning mõõdistavad ainult pinnahoovuseid ja laineid. (Liblik, T. 2010) 5.2 Ferrybox operatiivmõõtmised 9 Ferrybox seire all mõistetakse regulaarliinidel kasutatavat läbivoolumeetodil põhinevat automaatset mõõtmis- ja proovikogumissüsteemi. Uurimislaevadel on merevee läbivoolusüsteemi kasutatud alates 1960. aastatest. Läänemeres paigaldati esimene selline
annaabi.ee 
