pluuside, triiksärkide ja seelikute valmistamisel, aga ka dekoreerimisel ja vooderdamisel. Viskoos on oma omadustelt puuvillale väga lähedane. Kuid ta on puuvillakangast imavam ning seetõttu ka hügieenilisem. Viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev. Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Viskooskiud muutuvad päikesevalguse mõjul rabetaks ning põlevad sarnaselt puuvillale. Viskooskiu omadused: - imab niiskust kuni 35% omaenese kaalust, ilma et ta tunduks märg. Sellega kiud paisub ja lüheneb; - kortsub tugevalt; - hea soojusjuhtivusega. St kangas ei hoia sooja. Niiskus koguneb kiiresti naha ja kiudude vahele, mis tekitab külmatunde; - kuna kius puuduvad õhuruumid, siis on kangas suhteliselt raske ja hea langusega; - hallitusele vastuvõtlik; - väike tõmbetugevus ja halb vormihoidvus; - ei elektriseeru. Hooldus:
elutuist rakkudest. Vegetatsiooniperioodi alguses moodustunud noor rakk on pehme ja elastne. Kui rakk on saavutanud oma täissuuruse ja lõpliku kuju, siis kasvab ka rakusein paksemaks ning tugevamaks. Uue ainena moodustub ligniin (liimitaoline aine, mis teataval määral enesesse vett imab ja seejuures paisub). Kuivalt on ligniin tugevam kui märjalt, see seletabki asjaolu, miks puit on kuivalt tugevam ja kõvem. Ligniin muutub rabetaks ka külmaga ja pehmemaks soojaga. Väikeste õõnsuste tõttu on puidu sisepindala väga suur, moodustades puidus kapillaarse infrastruktuuri, mis annab materjalile spetsiaalsed hügroskoopsed omadused (tänu sellele on pudul võime endasse ümbritsevat õhuniiskust imada). Avaused rakuseintes, nn poorid, võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida. Tavaliselt tekivad poorid kahe naaberraku vahele rakuseina samas kohas, moodustades nii ühe poori paari
Saadud kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatakse tekstiilikiud. Sünteeskiude ei liigitata standardites alarühmadesse aga näiteks võib liigitada molekuliahela valmistusmehhanismi järgi. 1.4.1 Tehiskiud Tehiskiudude omadused, ei hoia eriti sooja, katsudes tundub jahedana, imab hästi niiskust, läikivad, hea langevusega, märjalt kiud nõrgad, triikimistemperatuur kuni 120*C, õmblemine suhteliselt tülikas, libeda ja hargnevad. Viskooskiud muutuvad päikesevalguse mõjul rabetaks, põlevad sarnaselt puuvillale. Atsetaatkiud on tugevam ja päikesevalgusele vastupidav kui viskooskiud. Atsetaatkiud põleb ühtlase leegiga, vahel võib tilkuda, eraldub äädika lõhna. Tehiskiudude tootmisprotsess seisneb kiudude valmistamiseks sobivaid molekule sisaldava tooraine kogumises, molekulide eraldamises ja molekulidest kiu moodustamises. Kasutatakse enim tselluloosimolekule, millest valmistatakse nii
annaabi.ee 
