takistab 32. Millega võrdub maksimaalne seisuhõõrdejõud? veojõuga 33. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? N on rõhumisjõud, see on toetuspinnaga risti mõjuv jõukomponent. 34. Kuidas hõõrdetegurit määrata? tuleb mõõta keha raskusjõud. Seejärel vedades keha ühtlaselt mööda horisontaalset pinda mõõta ka liugehõõrdejõud ning jagada hõõrdejõud raskusjõuga 35. Milliseid kehi nimetatakse elastseteks, milliseid rabedateks ja milliseid plastseteks? Deformeeritavad kehad võivad olla elastsed (kui nende kuju või ruumala peale välijõu mõju lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb). 36. Mis on deformeerimine? Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks 37. Mil viisil me saaksime erinevaid kehi deformeerida? (5-el viisil)
Elastsusjõud Deformatsiooniks nim. keha kuju muutumist. Kehi, mis taastavad oma esialgse kuju, peale deformeeriva jõu lakkamist, nim. elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale.
Elastsusjõud Deformatsiooniks nim. keha kuju muutumist. Kehi, mis taastavad oma esialgse kuju, peale deformeeriva jõu lakkamist, nim. elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale.
Elastne deformatsioon on pöör-duv.Elastsusmoodul on seotud osakeste va-heliste sidemete tugevusega materjalis. Mida tugevam on side,seda suurem on E . Keraamilistel ma-terjalidel on võrreldes metallidega suurem E, polümeeridel aga väiksem.Plastilisel deformats. Toi-mub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine Pinge eemaldamisel sä-ilib 'jääk deformatsioon'.Materjale, millel on väike plastilise voolamise piirkond, nim. rabedateks. 5.Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid. Teoreetiliselt peaks täiuslike kristalsete ainete mehaaniline tugevus olema tunduvalt suurem kui katseliselt saadud. Metallide plastiline deformatsioon toimub dislokatsioonide liikumise kaudu (5-9)
värvide tuhmumist ja kaitsevad neid niiskuse eest. Maalimisel kasutatavad vaigud peavad vastama järgmistele nõuetele: a) vaigud peavad olema keemiliselt neutraalsed värvides sisalduva õli ja pigmendi suhtes; b) vaigud ei tohi olla hügroskoopsed, s.t. nad ei tohi õhust niiskust imada; c) vaigu värvus peab olema hele; vaik peab lahustuma taimsetes õlides ja orgaanilistes lahustites. Vaikude elastsus kuivades väheneb ja nad muutuvad rabedateks. Seepärast ei saa vaigud puhtal kujul värvide sideaineks olla. Neid lisatakse vähesel hulgal õlile. Taoline sideaine parandab värvide kvaliteeti ja vastupidavust ajale. Vaikude lisamine väldib värvide tuhmumist, pragunemist, kokkutõmbumist, suurendab värvide nakkuvust krundiga ja omavahel ning tänu vaigulisandile kuivavad värvid ühtlasemalt. [Error: Reference source not found, Error: Reference source not found] (vt lisa 3 tabel 6)
Jääkdeformatsioonile 0.002 vastavat pinget y nimetatakse voolamistugevuseks (piiriks). Täielik sõltuvus. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini M, millele vastavat pinget TS nimetatakse tõmbetugevuseks. Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab vähenema kuni katkemiseni (p F). Metallide tõmbetugevused ja plastilise voolamise piirkonnad on küllalt erinevad. Materjale, millel on väike plastilise voolamise piirkond, nimetatakse rabedateks. Venitatavus on materjali suhteline pikenemine enne katkemist: , kus - pikkus katkemisel. Suuremal osal metallidest on Ve vahemikus 30 45 %. Venitatavus ja rabedus sõltuvad temperatuurist. Temperatuuri tõusul Ve suureneb ja rabedus väheneb. 5. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid (5.4, 5.5), antud joon 5-9 ja 5-13 5.4 Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad Metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu
Jääkdeformatsioonile 0.002 vastavat pinget y nimetatakse voolamistugevuseks (piiriks). Täielik sõltuvus. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini M, millele vastavat pinget TS nimetatakse tõmbetugevuseks. Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab vähenema kuni katkemiseni (p F). Metallide tõmbetugevused ja plastilise voolamise piirkonnad on küllalt erinevad. Materjale, millel on väike plastilise voolamise piirkond, nimetatakse rabedateks. Venitatavus on materjali suhteline pikenemine enne katkemist: , kus - pikkus katkemisel. Suuremal osal metallidest on Ve vahemikus 30 45 %. Venitatavus ja rabedus sõltuvad temperatuurist. Temperatuuri tõusul Ve suureneb ja rabedus väheneb. 5. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid (5.4, 5.5), antud joon 5-9 ja 5-13 5.4 Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad Metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu
002 vastavat pinget nimetatakse voolamistugevuseks (piiriks). Täielik sõltuvus on esitatud joonisel 5-5. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini M, millele vastavat pinget TS nimetatakse tõmbetugevuseks. Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab vähenema kuni katkemiseni (p F). Metallide tõmbetugevused ja plastilise voolamise piirkonnad on küllalt erinevad (joon 5-6). Materjale, millel on väike plastilise voolamise piirkond, nimetatakse rabedateks. Venitatavus on materjali suhteline pikenemine enne katkemist: , kus - pikkus katkemisel. Suuremal osal metallidest on Ve vahemikus 30 45 %. Venitatavus ja rabedus sõltuvad temperatuurist. Temperatuuri tõusul Ve suureneb ja rabedus väheneb. 7. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid. 5.4 Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad Teoreetiliselt peaks täiuslike kristalsete ainete mehaaniline tugevus olema tunduvalt suurem kui katseliselt saadud
annaabi.ee 
