metsakultuuri või loodusliku uuenduse hävimise, arvestatakse kahju 7000 krooni ühe hektari kohta. (6) Kui on kahjustatud pinnast, arvestatakse kahju: 1) lammi, soostunud ja madalsoometsas ning lammipajustikus kümme krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest; 2) loo ja nõmmemetsas kaheksa krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest; 3) palu, laane, salu ja sürjametsas kuus krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest; 4) kõdusoo, rabastuvas, raba ja siirdesoometsas neli krooni maaala ühe ruutmeetri kahjustamise eest. (7) Kui pinnast kahjustatakse raielankidel metsa ülestöötamise käigus, kuulub kahjuna arvestamisele kahjustus, mis ületab 25 protsenti raielangi pindalast. (8) Kui on risustatud metsa: 1) sinna veetud jäätmete või muude ainetega või muul viisil, arvestatakse kahju 100 krooni risustatud maaala ühe ruutmeetri kohta;
mahutav (põlengut kustutav) materjal, isolatsioonimaterjal, loomadele allapanu jne. Kuivatatud turbasammalt kasutati meditsiinis antiseptilise sidumismaterjalina, mähkmetes. Turbasamblaga tihendati ehitiste pragusid (lisaks isoleerimisele kaitse puiduseente vastu!) Kuivendamisel ja soostumisel toimub turbasammalde ja teiste lehtsammalde vahel tihe konkurents: kuivendatud rabametsas (ülal) valdavad nn metsalehtsamblad, rabastuvas metsas (all) tungivad turbasamblad lehtsammaldele peale (,,ronivad mätastele"). Teised lehtsamblad · Eriti palju samblaid on tundras ja põhjataigas (taluvad läbikülmumist, vajavad niiskust, teiste taimede konkurents nõrk, valgus nõrk) ning troopikas (niiskus, ühtlane temperatuur, varjulisus); · Metsade vööndis on samblad tüüpilised metsataimed eelistavad happelist kasvukeskkonda, varjulisust
turbasamblaid, samblikke on umbes 50 ning vetikaid 150 liiki (Valk 2005: 237). Eesti rabamännikute rohu- ja puhmarindes kasvab 17 taimeliiki, sama suur on samblarindes ühtekokku metsa- ja turbasamblaliikide arv (Valk 2005: 39). Samblarindes domineerivad turbasamblad, kes jagatakse toiteelementide nõudlikkuse suhtes kolme rühma: eutroofsed ehk nõudlikud (kasvavad madalsoos), mesotroofsed ehk keskmise nõudlikusega (siirdesoos ja rabastuvas metsas) ning oligotroofsed ehk vähenõudlikud (rabas). Turbasamblal puudub juur. Ta kasvab varre ülaotsast ja laguneb samal ajal varre alaotsast. Vett seob turbasammal kogu keha pinnaga ja on peamiseks turba moodustajaks ning on ka tugev domineeriv liik, mis soodustab maastiku jätkuvat soostumist (Valk 2005: 237). Turbasammalde iga aastase kasvu tõttu pakseneb turbakiht ja tõuseb rabavee tase (turbasammal seob tugevalt endaga oligotroofsed sajuveed). Seetõttu jääb rabas kasvavate
27 LAANELILL Trientalis europaea; nimi on tuletatud ladinakeelest, triens kolmandik (õieraag moodustab taime pikkusest umbes 1/3), europaea euroopa. Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: see varjulembene metsataim kasvab okas- ja segametsades, eelistab rabastuvat pinnast. Kasvamas leiame teda palu-, laane-, lodu- ja rabastuvas metsas. Laanelill on 7-15 cm kõrgune, mitmeaastane rohttaim. Risoom on peenike, maa- aluste võsunditega. Vars püstine, alumises osas paljas, ülemises osas 5-7 lehest männas, lehed on ebavõrdse suurusega. Õisi 1või 2 niitjatel 3 cm pikkustel raagudel, õied valged, seitsmetised, meenutavad tähekest. Õitseb juunis ja juulis. Viljaks on kupar. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, harvem seemnetega. Metsas kasvab sageli koos leselehega.
annaabi.ee 
