R a Kaitsekord Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks loodusreservaadiks, kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Nigula kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). Kaitstavad loodusobjektid Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Viis põlismetsaga kaetud rabasaart Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. Loodud on Nigula kollektsioon -- Eesti jõhvikavormide genofond. 1996. aastal loodi metsloomade taastuskodu Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool Alates 1965. aastast on Nigulas tegeletud jõhvika kultiveerimisega ja sellealaste uuringutega
Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 56 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid. Kuresoo raba Kuresoo on Eesti suurim kuivendusest peaaegu mõjutamata raba liitlaam, mis asub Pärnu
Merivee "Nigula raba on lääne-eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 56 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid." [http://et.wikipedia.org /wiki/Nigula_looduskaitseala] (16.03.08)
NIGULA LOODUSKAITSEALA 2770 ha suuruse Nigula Looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba, Järve- nimeline järv ja vanad metsad. Nigula inimtegevusest puutumata metsamassiiv on isegi Euroopa mastaabis unikaalne. 1957 esimese rabana Eestis kaitse alla võetud Nigula on järsu rabarinnakuga lageraba, soostiku lääneosas tõuseb rabapind mõnekümne meetri jooksul kuni 3 m kõrgemaks! Nigula uhkuseks on üle lageda raba hästi silma hakkavad viis põlismetsaga kaetud rabasaart. Hea teada: Siin kasvab palju suuri jõhvikaid ning jõhvikas on ka Nigula embleemil. Looduskaitsealal tegutseb metsloomade taastuskeskus. LINDI LOODUSKAITSEALA Pärnu-Tõstamaa maantee ääres asuva 11 000 ha suuruse Lindi Looduskaitseala südame moodustab Lindi raba oma väikeste maaliliste järvekestega. Lisaks on siin palju erinevaid taime- ja linnuliike, sookooslusi ja neid ümbritsevaid metsi (üle 20 erineva tüübi!). Kaitsealale saab pilgu
[] Joonis 3 Muraka raba ( http://wikimapia.org/6502723/et/Muraka_raba ) Ratva raba Ratva külast 3km edelas asub Ratva raba, mis kuulub Muraka soostiku alla. Tegemist on umbes 40km2 suuruse rabamassiiviga. Ta kuulub samuti Muraka raba kaitseala koosseisus looduskaitse alla. 1930-ndate lõpul moodustati Ratva raba looduskaitsereservaat (1109,1ha). Valdav osa on soode ja rabade all, metsa leidub ainult 27ha. Kaitseala piiridel on ka 15 rabasaart nagu näiteks Lambarabasaared, Susisaar, Männiksaar. Seal oli üks saar nimega Hundi-Jüri vanasti elas seal selle nimeline mees, praegugi on antud saarel näha vanade koobaste, maa-aluste käikude ja keldrite jälgi. Raba kirdenurgas asub umbes 30ha suurune Ratva järv väljavooluga Ojamaa jõkke. Antud raba turbalasundi keskmine paksus on 4m, kuid suurim paksus on peaaegu 7m. [] Selisoo Tegemist on kõrgrabamaastikuga. Ta on tekkinud peale jääaega (9000 8000 aastat tagasi).
annaabi.ee 
