inimesed reisivad väljapoole oma tavalist elukeskkonda ja tutvuvad looduse eluta ja elusa poolega, tunnetavad looduses toimuvaid protsesse ja naudivad looduselamusi ning mille läbi loodusturismiettevõtjad saavad elatusvahendid. www.ecotourism.ee/61010_ruukel-loodusturismist.ppt Loodusturismi (kitsamas tähenduses) tooted on linnu- ja hülgevaatlusretked, peidikutes karude või põtrade vaatlemine, öine tutvumine kobraste eluga, matk rabasaarele päikesetõusu fotokaamerasse jäädvustama, aga ka tutvumine kivististega pangaastangul, taimõppereisid jne. Loodus on turismi eesmärk , kui me räägime sooturismist, metsaturismist, loomavaatlusturismist, jahi- ja kalaturismist. Eriline nisitoode on näiteks orhideeturism. Loe Eesti loodusturismikorralduse ühest pioneerist Maarika Mannist järgmiselt leheküljelt: http://ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=3580/new_eri_artiklid_358005
Kaljukotkas haarab oma saagi õhust ja seepärast tunneb ta end kõige paremini avatud territooriumidel. Euroopas ja Põhja-Ameerikas elab ta mägedes ja steppides. Eestis on kaljukotkas suhteliselt haruldane. kolmandikku või tippu. Kuid nad asustavad Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma ka kord kasutatud pesasid. pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Pesa rajab kaljukotkapaar tavaliselt kuhugi üksildasele rabasaarele või rabarinnaku metsa. Rabad, mida nad asustavad, on harilikult paari tuhande hektari suurused. Eestis pesitseb kaljukotkas peamiselt Alutaguse, Aegviidu ja Alam-Pedja aladel. Pesapuuks valitakse enamasti mänd, harvem kuusk ja haab. Jämedatest puuokstes pesa rajab ta tavaliselt kõrge männi tipmisse Pesa uuendatakse igal aastal ning iga pesitsuskorraga suureneb see umbes poole meetri võrra. Enamik pesast laguneb talvel, kuid järgmisel pesitsusajal tehakse see tasa
huntide karjad rändavaid karibuukarju jälitades igal aastal tuhandeid kilomeetreid. Paljunemine ja areng Hundid on loomad kes valivad omale partneri kogu eluks. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale, et kutsikad saaksid joogivee hõlpsasti kätte. Mõnikord on selleks mõni vana rebase- või kährikuurg, mida hunt võib oma soovi järgi süvendada. Vahel ehitab pesa ka üksikule rabasaarele või asustada mõnda vana sõjaaegset punkri. Innaaeg hakkab talve lõpus, jaanuaris-veebruaris ja kestab kuni aprillini. Põhjapoolsetes populatsioonides hakkab innaaeg hiljem kui lõunapoolsetes. Jooksuaeg viib sageli konfliktideni karjas, kuna sigimisõigus on ainult domineerival paaril. Ülejäänud karja liikmed peavad aitama kutsikaid kasvatada ja kaitsta. Tiinus kestab 62-75 päeva. 2-9, harva kuni 12 või isegi 15
elukeskkonda ja tutvuvad looduse eluta ja elusa poolega, tunnetavad looduses toimuvaid protsesse ja naudivad looduselamusi ning mille läbi loodusturismiettevõtjad saavad elatusvahendid. www.ecotourism.ee/61010_ruukel-loodusturismist.ppt Loodusturismi (kitsamas tähenduses) tooted on linnu- ja hülgevaatlusretked, peidikutes karude või põtrade vaatlemine, öine tutvumine kobraste eluga, matk rabasaarele päikesetõusu fotokaamerasse jäädvustama, aga ka tutvumine kivististega pangaastangul, taimõppereisid jne. Loodus on turismi eesmärk , kui me räägime sooturismist, metsaturismist, loomavaatlusturismist, jahi- ja kalaturismist. Eriline nisitoode on näiteks orhideeturism. Loe Eesti loodusturismikorralduse ühest pioneerist Maarika Mannist järgmiselt leheküljelt: http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3580/new_eri_artiklid_358005
Majanduslikust seisukohast on sooturism üks looduse (metsade ja soode) kasutamise viisidest. Majandustegevuse puhul arvestatakse alati tehtud kulutusi ja saadavat tulu. Laudradade ehitamine on vajalik massiturismi ja loodushariduse edendamiseks. Samal ajal on laudradade ehitamine kulukas, sellele lisandub peatus-, puhke ja ööbimiskohtade väljaehitamine ja teenindamine ning giiditeenus. Näiteks Nigula looduskaitsealal aitab ligi 7 km pikkune laudtee matkajad rabasaarele ja toob ringiga tagasi. Raja ääres on kaks vaatetorni. E. Vilbaste andmeil kulutati selle kõige ehitamiseks ligi 100 000 krooni. 4,7 km pikkuse matkaraja väljaehitamine Oandul maksis 250 000 krooni. Kõige odavama linnutorni saab püsti 40 000 krooniga, tänapäevatingimustele vastav ehitis nõuab 200 000 krooni (Marvet, 1999). Käesolevaks ajaks on puidu hinnad tõusnud veelgi. Seega sooturism erineb muudest turismiliikidest ja majanduslikust küljest ei ole sugugi odav ettevõtmine
annaabi.ee 
