Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rabarinnakuga" - 3 õppematerjali

Pärnumaa Porfoolio
8
doc

Pärnumaa Porfoolio

Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele. Oma asukoha tõttu on Riisa üks hinnatumaid radasid Soomaal ­ autotee ja parkla paiknevad kohe raja värava juures. NIGULA LOODUSKAITSEALA 2770 ha suuruse Nigula Looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba, Järve- nimeline järv ja vanad metsad. Nigula inimtegevusest puutumata metsamassiiv on isegi Euroopa mastaabis unikaalne. 1957 esimese rabana Eestis kaitse alla võetud Nigula on järsu rabarinnakuga lageraba, soostiku lääneosas tõuseb rabapind mõnekümne meetri jooksul kuni 3 m kõrgemaks! Nigula uhkuseks on üle lageda raba hästi silma hakkavad viis põlismetsaga kaetud rabasaart. Hea teada: Siin kasvab palju suuri jõhvikaid ning jõhvikas on ka Nigula embleemil. Looduskaitsealal tegutseb metsloomade taastuskeskus. LINDI LOODUSKAITSEALA Pärnu-Tõstamaa maantee ääres asuva 11 000 ha suuruse Lindi Looduskaitseala südame

Turism → Maaturism
31 allalaadimist
Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

 Kahepaiksed- Kõikjal soodes rohukonn, sageli ka rabakonn,  Roomajad- kuivemates sooservades sisalikud, kraavikallastel rästikud  Linnud- sookurg, teder, roolinnud  Imetajad- põder, metssiga, valgejänes Rabade liigitused Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad: -rabametsad -puisrabad -lagerabad Ida- ja Lääne-Eesti rabade erinevused. Lääne-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -keskosa tasane -vesi liigub raba servas -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -raba-jänesvill Ida-Eesti rabad -kumer -vee äravool hea -puisrabad -hanevits Rabataimede iseärasused, liigid rinnete kaupa. Iseärasused: liigivaene, üheaastaseid taimi ei kasva Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits,

Bioloogia → Bioloogia
35 allalaadimist
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

4.Rootsi 16% -lähtekivim 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill Soode teke 1)Järvede kinnikasvamisel -põhjast ja pealt üheaegselt

Bioloogia → Eesti elustik ja elukooslused
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun