Võtsime Kollaga istet kanali sillal ja otsisime seljakottidest välja oma päevinäinud plekk-kruusid. Pudeli avasin pauguga. Kruuside kokkulöömise kolksatus on mul kõrvus tänaseni. Meie retk läks korda, sest nõnda tahtis taevas. Kiidetud olgu taevas! Kolm lindu 7. mai 1980. Kell on kolm, istun peidikus raba peal. Täna toppisin kaikaid alla ja kaigaste peale panin kaasatoodud vineerplaadi, et ei tuleks olla tundide kaupa jalgupidi vees või märjas turbasamblas, sest jääkolakas on rabapinnas mõnel pool veel sulamata. Tukkusin pärast mikrofoni ülesseadmist õhtul telgi juures paar tundi, aga magamiskotita ja riietes ei too niisugune pooluni eriti kosutust, sest külmahirm ei lase õieti magama jäädagi. Nüüd on varjetelgis küll veidi mugavam kui eelmisel ööl, aga ilm on jälle jahedam ja ikkagi hakkavad jalad niisketes kummisaabastes külmetama. KELL VEERAND NELI hakkavad tedred mängima. Algul kostavad pimedusest üksnes kauged salapärased suhinad
Turbasamblad kasvavad väga aeglaselt ja nende alumine osa koduneb pidevalt. Nagu sammaldele kohane, puuduvad neil juured. Sademete hulk ületab enamasti aurumise ja sademete tõttu esineb niigi väheste toitainete uhtumine alumistesse kihtidesse. Aeglaselt kasvades toodavad turbasamblad turvast, mis koguneb ja on veega küllastunud nagu käsn. Seetõttu võivad rabad kasvada ka ümbritsevatest aladest kõrgemale, moodustavad nn. kõrgrabad. Rabapinnas on kullaltki happeline, pH = 3 – 4 ja osaliselt ka seetõttu väga liigivaene. Sagedamini kui muudes kooslustes võib siit leida putuktoidulisi taimi, kellest Eestis tuntumateks on perekonna huulhein (Drosera) esindajad. Rabade produktiivsus on väga vaike ja osalt seetõttu on seal ka loomi vahe. Peamiselt elavad seal lülijalgsed (putukad, amblikud) ning mõned linnud, imetajad on rabas reeglina vaid läbirändel. 101. Mis on magevesi, mis merevesi?
Need protsessid hakkasid toimuma umbes 6500 aastat tagasi. Mida väiksem on veekogu sügavus, seda rohkem on seal tavaliselt taimestikku ja seda kiiremini ta kinni kasvab. Soo arenemise esimeseks järguks on madalsoo. Esialgu on selle pind ümbruskonnast madalam, kuid hakkab turbalasundi kasvades vähehaaval kerkima. See soodustab veevoolu aeglustumist. Madalsoo läheb siirdesoo järgu kaudu üle kõrgsooks ehk rabaks. Rabad on meil hakanud kujunema peamiselt pärast viimast jääaega. Rabapinnas koosneb peaaegu täielikult turbasamblast. Soo arenemisprotsessid on aeglased. Üleminek ühelt astmelt teisele võib võtta tuhandeid aastaid. Euroopas on peamiseks soode liigiks madalasood. Eestis on madalsoode all 57 %, siirdesoode all 12 % ja rabade all 31 % soostunud alade pindalast. Turvas tekib soode pindmises osas, madalsoo turbakiht on 3-10 cm ja rabadel 40-50 cm paksune. Turba juurdekasv on suurim jahedal ja niiskel perioodil, meetrise turbakihi tekkeks kulub umbes tuhat aastat
annaabi.ee 
