Ülejäänud sügavkaeve teostatud mullapuuriga. Tegemist on happelise mullaga. Kaeve sügavuseks sai 1,4m O- metsakõdu. 0-5(7) cm. Happesus: 4,4 pH. T1- hästilagunenud turvas. 7-30 cm. Happesus: 4,8 pH. T2- keskmiselt lagunenud turvas. Happesus: 5,2 pH. C- lähtekivim. 100- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 6.0 pH. Mullatüüp: S"/S", õhuke siirdesoomuld/ sügav siirdesoomuld Mulla lõimisevalem: t_17-30/t_230-100/l Maa hinnanguline boniteet: ei hinda, sest tegemist on rabametsaga, kus huumushorisondi tüsedus on alla 10 cm. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: S''', sügav siirdesoomuld, t_1100/t_250
.................................................................... 10 Üldiseloomustus Rabad ehk kõrgsood on tavalised kogu põhjapoolkera parasvöötmes. Rabad on valdav sootüüp Balti riikides, Taanis, Fennoskandia lõunaosas ja Soti madalikualadel (1.). Sademete rohkes kliimas areneb kõrgsoo korrapärase madala kupli kujuga rabamassiiviks, mille lagedat, tasast või kumerat keskosa (rabalava) ääristab harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv (2.). Rabade pinnareljeef võib tänu paksule turbakihile erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist. Tänu eri piirkondades valitsevatele tingimuste erinevustele esineb rabadel erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel 2
astmena siirdesoo. Raba e kõrgsoo on viimane soo arengu etapp, vähetoiteline (oligotroofne) soo arengu aste, mida iseloomustavad vett varuv pidevalt kasvav turbasamblaist kate ja sellest kujunev sõltumatu sademetoitelise vee režiimiga vähelagunenud rabaturba lasund. Sademerohkes kliimas areneb raba korrapärase kujuga rabamassiiviks, mille kõrgemat, lagedat tasast või kumerat keskosa (rabalava) ääristab harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv. Raba mikroreljeefis on mitmesuguse kujuga rabamättaid ja -peenraid, älveid (älverabades), laukaid (laukarabades), laugasjärvi ja rabaojasid. Rabast toodetakse turvast ja korjatakse marju; metsa- või rohumaana kasutamine eeldab intensiivset kuivendamist ja väetamist. Raba vesi pärineb peamiselt sademeist, mineraalaineid saab ta tolmust. Taimkatte järgi eristatakse
annaabi.ee 
