Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rabamaastiku" - 5 õppematerjali

Raha ja pangandus
7
doc

Raha ja pangandus

5. Mikrotrükk, korduv tekst "ANTON HANSEN-TAMMSAARE" 6. Mikrotrükk, korduv arv "25" nimiväärtuse numbrites 7. Latentne arv "25" 8. Reljeefne tähekombinatsioon "EP" 9. Allkirjad. Eesti Panga president, nõukogu esimees 10. Kopeerimisvastane võrk 11. Kombitav turvamärk vaegnägijatele 12. Vastu valgust vaadates moodustuv arv "25" 13. Ultraviolettkiirguses roheliselt ja punaselt helendavad kiukesed 14. Ultraviolettkiirguses helendav rabamaastiku motiiv ja turvaniit 15. Ultraviolettkiirguses helendav ristkülik, milles on nimiväärtus "25" 16. Seerianumbrid Pangatähe mõõtmed on 140 x 69 mm 10 KROONI JA 5 KROONI VÄLJALASKE AASTA:1994 ( 1994 aastal olid 5, 10 ja 100 kroonise turvaelemendid samad ) 3 1. Nendel aladel on kasutatud uusi värve. 2. Rahatähel on kasutatud hõbevärvi. 3

Majandus → Majandus
77 allalaadimist
Läänemaa Suursoo
8
doc

Läänemaa Suursoo

fuscum. Rabase ulatuvad luited, mis on kaetud mändidega, alustaimestikus on ohtralt samblikke (Läänemaa loodus, 1998). Tänavjärves kasvab haruldast vesilobeeliat, järvelahnarohtu, lamedalehist jõgitakjat, silmailu pakuvad ka rohked vesiroosikogumikud. Nõmmrabas kasvab väga haruldane nõmmluga, leidub ka koldjat seladinelli ja tumedat nokkheina (Eesti kaitsealad, 2007). Kokkuvõtteks. Läänemaa Suursoo moodustab ainulaadse jäänukjärvedega nõmme- ja rabamaastiku, kus kasvab arvukalt haruldasi taimeliike. Läänemaa Suursoo keskosa madal- ja siirdesood on omasuguste seas ühed Eestis parimini säilinud elupaigatüübid. Unikaalne on soostiku loodeosa, kus osaliselt turba alla mattunud kaarjad luitevööndid lõikuvad läbi soode. Kaitseala on kasvupaigaks mitmetele kaitsealustele taimeliikidele ning elu- ja rändepeatuspaigaks paljudele kaitsealustele loomaliikidele.

Maateadus → Maastikuteadus
6 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine II Test
18
doc

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 1.3. Metsakuivandus Kuivendamise positiivne mõju metsamajandusele ei seisne mitte ainult puude kasvutingimuste paranemises ja seeläbi suurenenud produktsioonis, vaid see võimaldab ka metsi paremini majandada st. paraneb ligipääs metsadele. Puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsamulla soostumist võib võrrelda haigusega, mis hävitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 1.3.1. Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask

Metsandus → Metsandus
40 allalaadimist
Sooteadus eksam
22
doc

Sooteadus eksam

 madal saagikus (väike juurdekasv)  puudel rohkesti samblikke  metsa all kasvavad niiskuslembesed taimed  maapinnale pikaks ajaks jääv pinnavesi (pärast lumesula/sademeid)  mulla pealmiseks kihiks turvas (alaliselt liigniiskel mullal) 12. Soostunud metsade kuivendamise tulemused Puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsamulla soostumist võib võrrelda haigusega, mis hävitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 13. Soostumist põhjustavad tegurid Eestis Eestis sademete hulk ületab auramist -> tekivad sood ja soostikud.  kliima  liigniiskus  pinnamood, reljeef Soostumise tagajärjed:  väheneb mullaviljakus

Bioloogia → Bioloogia
41 allalaadimist
Rahaturvalisus
12
doc

Rahaturvalisus

Hele turvaniit asendati tumeda turvaniidiga, millel on läbipaistev korduv tekst ,,25EEK EESTI PANK". Lisaks on vasakul serval hologrammriba, sellest vasemal korduv mikrotrükis tekst ,,EESTI PANK". Portree all on korduv tekst ,,ANTON HANSEN TAMMSAARE". All paremal on vaegnägijatele kombitav turvamärk, mis Morse tähestikus märgib tähte T. Ultraviolettvalguses on paberis näha turvakiukesi, mis helenduvad roheliselt ja punaselt. Esikülje rabamaastiku motiiv ja turvaniit helenduvad ultraviolettvalguses. 2007 a. Põhivärv, kujundus ja turvamärgid jäid samasuguseks nagu 2002. aasta 25-kroonistel. Erinevus on tagaküljel ristkülikukujulises turvamärgis, mis 2007. aasta pangatähel on paigutatud paremale, aga 2002. aasta panga tähel asub keskel all. Samuti on esiküljel muutunud presidendi allkiri (Andres Lipstok) ja ülal paremal paiknev aastaarv (2007). 100 EEK

Ühiskond → Ühiskond
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun