KAKERDAJA RABA Koostasid: Jana Raudsepp Keidi Kolts Helen Meier Birgit Vana Nimi Pärit haruldaselt veelinnult järvekaurilt ehk kakerdajalt, kes pesitseb sügavatel selgeveelistel järvedel ja rabalaugastel ning sööb peamiselt kalu Asukoht Järvamaa Albu vald Paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale Keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi
Pesa paikneb maapinnal taimestiku varjus. Valgeselg-kirjurähn (DENDROCOPOS LEUCOTOS) on Eestis aastaringselt esinev ja kasvava arvukusega sage haudelind, kes eelistab niiskeid lehtmetsi. Järvedes võib kohata näiteks Sarvikpütti (PODICEPS AURITUS), kes on väiksearvuline haudelind. Sarvikpütt pesitseb eelkõige madalaveelistel taimestikurikastel sisevetel ja lahesoppides, enamasti mõnepaariliste kolooniatena. Mõnel pool on liiki leitud ka rabalaugastel. Pesa ehitatakse madalasse vette taimestiku varju (Renno, 1993). Sarvikpütte ohustab veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude kinnikasvamine (taimistumine), veekogude eutrofeerumine ja häirimine (eElurikkus, 2014). Järves kasvab järv-lahnarohi (ISOETES LACUSTRIS), mis on Eestis haruldane lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv koldtaim. Järv-lahnarohi on
Sügisene maksimaalne veeseis esineb oktoobris-novembris, mil auramine on väike, sademed aga intensiivsed ja kestvad. Tavaliselt on sügisene maksimaalne veeseis kevadisest siiski väiksem. Mais-juunis langeb veetase auramise ja äravoolu mõjul kiiresti, mistõttu juulis-augustis saabub vee taseme suvine miinimum. Paljud kevadised ojad nirisevad vaevaliselt või kuivavad hoopiski. Ainult rabade keskelt laugastikest algavates ojades püsib küllalt ühtlane veevool. Soodel, eriti rabalaugastel on positiivne mõju jõgede toitumisele. Äravoolu suurendamine kuivadel perioodidel on kasulik. Rabad on meil omapärased veemahutid, milles vee tase raba keskel on 4-5 ja vahel isegi 7-8 m kõrgemal kui rabaga piirneval mineraalmaal. Vesi püsib raba keskel selles mahutis vähese langu ja aeglase voolamise tõttu, äärealadel osaliselt ka vettpidavama ja enam lagunenud turba arvel. Metsakuivendus suurendab aastast äravoolu. Äravoolu maksimumid tekivad tavaliselt kevadel ja
annaabi.ee 
