Läänehoie (vt lisa 1) erineb poolläänehoidest selle poolest, et selle hoidega lüüakse kõrgemaid õlast ülalpool palle. Hoie tekitab tugevat topspin’i ehk kaetud lööki, seega sobib pigem aeglasele kõrgema põrkega väljakukattele. Lööki sooritatakse avatud asendis sest läänehoidega eeskäelöök nõuab järsku reketi liikumise trajektoori ning reketi liikumise kiirus on väga suur tabamise hetkel. Kontinentaalhoiet (vt lisa 1) kasutatakse tavaliselt servi, lendpalli ja rabaku löömiseks, sest ei ole vaja vahetada hoiet eeskäe- ja tagakäelendpalli löömiseks ning see hoie võimaldab randme maksimaalset paindumist ja võimaldab lüüa ka lõigatud pallingut ja rabakut. Seda lööki kasutatakse ka lõigatud eeskäelöögi sooritamiseks. (Miguel Crespo, Dave Miley 1998: 66) Tagakäelöök Tagakäe lööki kasutatakse tagajoonemängu juures. Tähtis on õlgade õigeaegne pööre, korralik hoovõtt reketiga ja hea palli jälgimine
(Lasn, Tõnnus, Tarto, 2011). Kuigi paljud õla vigastused vajavad rotaatorliigese tugevdamist, siis igakülgne taastusravi prgramm peab sisaldama ka abaluusidemete stabilisatsiooni harjutusi. Abaluuliigutajalihaste nõrkus võib viia abaluu ja õlavarreluu väärtalituseni, mis võib põhjustada õla vigastusi (Binkley, 2006). Alaselg on keha piirkond, mis on aldis saama regulaarseid koormusi. Sellest tulenevalt on tähtis liita rotatsioonile sirutus ja vastupidi, et jäljendada rabaku löögiliigutust. Sage ülekoormusvigastus on tingitud nõrgast ja lühikesest nimmeruutlihasest. (Cockram, A., Tolley, J., 2006) Põlvevigastused Ülekoormusest tingitud põlvevigastused on sulgpallis väga sagedased, seda tänu kiiretele ja korduvatele mitmesuunalistele liigutustele, mida sooritatakse mängu jooksul. Patellaliigese väärtalitus ja valulik põlvekõõlus on peamised probleemid, mis on tingitud biomehhaanilistest probleemidest
tekke põhjused ehk millest kõige enam vigastused tekivad? Treener Toomingu arvates tulenevad vigastused kas lühikesest soojendusest, ületreenitusest või vähesest keha ülesehitamises ehk siis pööratakse liiga vähe rõhku musklite ülesehitamisele. Treener Tarto ütles, et hüppeliigese ja Achilleuse kõõluse vigastuste põhjuseks on näiteks jalalaba vale asetus nii väljaastes, kui ka hüppelöögi nt rabaku maandumisel- äratõukel. · Kolmandana tahtis uurija teada, mida saab sportlane ise ära teha, et vigastust vältida? Treener Tooming arvas , et tuleb olla ettevaatlik ja hoolikas ning palju vigastusi saab ära hoida korraliku keskendumisega oma tegevusele ja reeglite järgimisega. Treener Tarto arvas, et kindlasti tuleks kuulata treeneri nõuandeid. Treeningut tuleks alustada korraliku soojendusega koos kerge venitusega, treenigu lõpus tuleks teha
annaabi.ee 
