mesinik Johannes Mehring 1865.a esimese meevurri demonstratsioon Brnos AustriaUngari armee major Francesco de Hruschka (mee eraldamine raamist tsentrifugaaljõu toimel) Mesindus meie aladel Eesti aladel kasutati mett juba üle 3000 aasta tagasi 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele 1732. a. esimene mesindusalane eestikeelne kirjutis Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle Raamtarude kasutuselevõtt VanaKuuste Põllumajanduse Instituudi mesilas 18341839 19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.) 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet 1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest. 90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile 2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000ni Fakte mesindusest. 2002
Tarumesindus tekkis umbes 2000 eKR. Mesitarusid valmistati savist ja vitstest. 1792.a konstrueeris Sveitsi mesinik Francois Huber raamattaru.1850.a leiutas Saksa mesinik Johannes Mehring kunstkärje valmistamise tehnoloogia. 1865.a demonstreeris Austria- Ungari armee major Francesco de Hruschka esimest meevurri. Eesti aladel kasutati mett juba üle 75 3000 aasta tagasi. 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele. 1834-1839 raamtarude kasutuselevõtt Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi mesilas. 19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.). 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet. 1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest. 90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile. 80 2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000-ni. Mee liigitus tootmisviisi järgi koos lühikirjeldusega
lähevad, kui ta oma talitustega kõige ülemale kasule tahab jõuda. Ka on teada, et C.R. Jakobson korraldas 10.augustil 1874. Aastal Vändras Kingissepe talu maal Eesti esimesed künnivõistlused, hõlmadra ja raudäkke propageerimiseks. Samuti organiseeris ta 1877. Aastal esimese põllumajandusnäituse Pärnus. Seal korraldati näitetöid parema või valmistamise tutvustamiseks, milleks kutsuti kohale Soomest instruktor-õpetaja. Samal näitusel demonstreeris C.R. Jakobson ise raamtarude ja kunstkärje kasutamist mesinduses. 1874.aasta 25.aprillil sai C.R. Jakobsonist taluomanik. Ta ostis Kurgjale talu, mis kandis nime Kurgja- Tõnise talu. Soovides olla eeskujuks ja õpetajaks, kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljema kujunema põlluharimise näitekooliks.Kõik hooned Kurgjal on valminud Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu on nad ainulaadsed. Kurgjal jõudis Jakobson olla peremeheks vaid 8 aastat. C.R
annaabi.ee 
