Näiteks kriminaalasjades kohaldatakse endiselt raamotsuseid (need võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist, kui politsei- ja õigusalasel koostööl kriminaalasjades oli eristaatus, mille kohta leiate rohkem teavet järgmiselt lingilt: kokkuvõtted - kriminaalasjad kuni novembrini 2009). Õigusloomeprotsessiga vastuvõetud õiguslikult siduvaid akte, nagu määrused, direktiivid ja raamotsused, nimetatakse õigustloovateks aktideks ehk õigusaktideks. Lepingud ja kokkulepped hõlmavad rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid või konventsioone, millele on alla kirjutanud ühendus või Euroopa Liit ning väljaspool ELi asuv riik või organisatsioon, liikmesriikidevahelisi lepinguid ja kokkuleppeid ning
karistusseadustik on kõik seotud (üldosa ja eriosa seos omavahel) ja kui ühte kohta muuta, peab paratamatult kohandama ka teisi osi. Jagatud pädevus – mõiste tuleb ELTL art 4(2), 2(2). liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Mida rohkem EL seda pädevust kasutab (nt kuritegusid ühtlustab), seda väiksem on liikmesriikide pädevus. Direktiivid – enne Lissaboni lepet olid konventsioonid ja raamotsused, konventsioone pidi ratifitseerima (aeglane ja kohmakas), raamotsused olid kohustuslikud, kuid reaalselt nende ülevõtmine ja kontroll nende üle oli kaheldav. Direktiivide puhul on selge kord, neid peetakse tugevamaks. Sammaste süsteem ise oli ka nõrk ja tekitas palju vaidlusi. Lissaboni leppe järel on oluline, et EP-l on suurem roll õigusaktide vastuvõtmise protsessis, varasemalt parlamendil ei olnud kaasotsustusõigust
küsimuse asjassepuutuvus liikmesriigi kohtumenetluses oleva asja lahendamiseks liikmesriigi kohtunikul on EL õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse osas tekkinud kahtlus (ei pea olema veendumus). 2.4. Mida küsida? 5 EL õiguse tõlgendamise kohta EL esmane õigus (põhilepingud e EL aluslepingud, neid täiendavad ja muutvad lepingud, liitumislepingud, aluslepingute lisad, protokollid jne); EL teisene õigus (määrused, direktiivid, otsused, raamotsused); õiguslikult mittesiduvad soovitused, arvamused; EL Nõukogu loodud organite (nt Euroopa Keskpanga) põhikirjad; EÜ/EL rahvusvahelised lepingud, lepingud kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; liikmesriikide omavahelised konventsioonid; teatud mõttes ka Euroopa Kohtu otsused; EL õiguse kehtivuse kohta; EL teisene õigus; Euroopa Keskpanga õigusaktid. 2.5. Mida ei saa küsida?
Peale selle on eelnevatele lepingutele tuginevaid eriakte. Näiteks kriminaalasjades kohaldatakse endiselt raamotsuseid (need võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist, kui politsei- ja õigusalasel koostööl kriminaalasjades oli eristaatus, mille kohta leiate rohkem teavet järgmiselt lingilt: kokkuvõtted - kriminaalasjad kuni novembrini 2009). Õigusloomeprotsessiga vastuvõetud õiguslikult siduvaid akte, nagu määrused, direktiivid ja raamotsused, nimetatakse õigustloovateks aktideks ehk õigusaktideks. Lepingud ja kokkulepped hõlmavad rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid või konventsioone, millele on alla kirjutanud ühendus või Euroopa Liit ning väljaspool ELi asuv riik või organisatsioon, liikmesriikidevahelisi lepinguid ja kokkuleppeid ning institutsioonidevahelisi kokkuleppeid või lepinguid ELi eri institutsioonide vahel. Õigusaktide kokkuvõtted ja lisateave
annaabi.ee 
