karistusi peale, kuid jätab kohtunikele võimaluse määrata vajadusel kurjategijale äärmiselt range karistus.12 Tinglikult öeldes saab karistusseadustikus jagada narkootikumidega seotud süüteod kolme gruppi: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine13- §183 - §185; narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamine- §186 -187; 11 Euroopa Nõukogu 24. okt 2004 raamotsus 2004/757/JSK. Arvutivõrgus kättesaadav: http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2004:335:0008:0011:ET:PDF 12 Kriminaalmenetluse koodeksi, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (84 SE ja 102 SE) kolmanda lugemise stenogramm. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1071658800#pk2000010354
ptk. Art 82(1): Liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja üigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja hõlmab liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamist. ELTL art 67 lõike 3 kohaselt on eesmärgiks tagada turvalisuse kõrge tase. Mitmepoolne koostöö ELTL: - Art 84 -88. Rahvusvahelise koostöö regulatsioon KrMS 19. peatükis. § 433 lg 1, § 435. Olulisemad õigusaktid: Euroopa Vahistamismääruse raamotsus, Euroopa Uurimismääruse direktiiv – asendab vastastikuse õigusabi konventsioonid, Euroopa arestimismääruse raamotsuse ja Euroopa tõendikogumismääruse; raamotsused, mis puudutavad ühiseid uurimisrühmasid, rahaliste karistuste ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist, vabaduskaotuslike karistuste tunnustamist jne. M. Londoni magistritöö raamotsuste vastuvõtmise kohta Eesti õiguses.
Tegemist on kannatanu rolliga tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel, mis ei erine oma menetlusõiguslikult iseloomult tunnistaja seisundist. Lisaks on kannatanule antud spetsiifilised menetlust kujundavad õigused (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL (phvrite direktiiv), millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK + lisaks kohtupraktikast tulenevad muudatused). Kannatanu huvid ja õigused. Kannatanu huvi kriminaalmenetluse toimetamise vastu näib peamiselt tingitud soovist saada moraalselt või varalist restitutsiooni. Moraalne restitutsioon väljendub kannatanu huvis selle vastu, et teda kahjustatud isiku tegu mõistetaks riigi poolt hukka. Kannatanu poolt vaadatuna on see käsitatav kinnitusena selle kohta, et tema õiguste kahjustamine on ebaseaduslik ning taunimisväärne
annaabi.ee 
