Pardasillused talastiku põiksüsteemis. Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared. Need valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. Kimmikniid ühendavad kaari põhja- flooridega. Üleval, teki all aga seotakse nad piimikniide abil piimidega (tekialuste põiktaladega). Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist vasrianti: - tavaliste kaartega, - raamkaartega, - kombineeritud kaartega. Tavaliste kaartega pardasillusel on kõik kaared ühesuguse ristlõikega ja harilikult pole sel juhul kasutatud pardastringereid. Kaared ulatuvad katkematult kimmikniist alumise tekini. Kaartevaheline kaugus (kaaresamm) on võrdne flooridevahelise kaugusega ja seda normeerivad klassifikatsiooniühingud oma ehitusnõuetes. Kaar ulatub tekini, kus tema külge piimiknii abil kinnitub piim. Kniid on kaartega ühepaksused ja võivad olla ääristatud.
Pardasillused talastiku põiksüsteemis. Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared. Need valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. Kimmikniid ühendavad kaari põhja- flooridega. Üleval, teki all aga seotakse nad piimikniide abil piimidega (tekialuste põiktaladega). Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist vasrianti: - tavaliste kaartega, - raamkaartega, - kombineeritud kaartega. Tavaliste kaartega pardasillusel on kõik kaared ühesuguse ristlõikega ja harilikult pole sel juhul kasutatud pardastringereid. Kaared ulatuvad katkematult kimmikniist alumise tekini. Kaartevaheline kaugus (kaaresamm) on võrdne flooridevahelise kaugusega ja seda normeerivad klassifikatsiooniühingud oma ehitusnõuetes. Kaar ulatub tekini, kus tema külge piimiknii abil kinnitub piim. Kniid on kaartega ühepaksused ja võivad olla ääristatud.
Pardasillused talastiku põiksüsteemis. Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared. Need valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. Kimmikniid ühendavad kaari põhja- flooridega. Üleval, teki all aga seotakse nad piimikniide abil piimidega (tekialuste põiktaladega). Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist vasrianti: - tavaliste kaartega, - raamkaartega, - kombineeritud kaartega. Tavaliste kaartega pardasillusel on kõik kaared ühesuguse ristlõikega ja harilikult pole sel juhul kasutatud pardastringereid. Kaared ulatuvad katkematult kimmikniist alumise tekini. Kaartevaheline kaugus (kaaresamm) on võrdne flooridevahelise kaugusega ja seda normeerivad klassifikatsiooniühingud oma ehitusnõuetes. Kaar ulatub tekini, kus tema külge piimiknii abil kinnitub piim. Kniid on kaartega ühepaksused ja võivad olla ääristatud.
Nende flooride vertikaalsele lehele lisatakse vertikaalsed jäikusribid. Vett läbilaskvates täisfloorides on ovaalsed kergendusavad ja läbivooluavad alumises osas. Pardasillused talastiku põiksüsteemis. Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared. Need valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. Kimmikniid ühendavad kaari põhjaflooridega. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist varianti: · tavaliste kaartega, · raamkaartega, · kombineeritud kaartega. 24 Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid. Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks. 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve Vööripoolseim veekindel põikivahesein on vöörpiigi vahesein (põrkevahesein), mis moodustab esimese