ning elada üks päev korraga. · José Navarra üks Hispaania ohtlikemaid röövleid, kes peitis endas tegelikult tavalist tundlikku baski noormeest. Tegelikkuses ei olnud tegu julma mõrtsukaga, vaid õnnetu mehega, kes langes mustlastüdruku lummusesse ning oli tema jaoks valmis kõike tegema. PROBLEEMID: · José armastus Carmeni vastu ning naise truudusetus. · Naise tõttu halvale teele sattumine SISUKOKKUVÕTE: Raamjutustuses kõneleb autor reisist Hispaaniasse ajades taga ajaloolist Mondat. Teel kohtub ta kuulsaima maanteeröövli José Navarraga ning satub ühes linnas varguse ohvriks mustlastüdruk Carmeni käe läbi. Hiljem tagasi pöördudes avastab ta röövli vangis olevat ning kuuleb temalt kirjeldust, kuidas tavalisest baski provintsist pärit poisist sai kuulus salakaubavedaja, röövel ja mõrtsukas õnnetutesse juhustesse ning mustlastüdruku lummusesse sattumise tõttu
vaatepunktiga, kes kujutab ette täiskasvanu-maailma. Sellisel juhul võib lapseliku jutustamisviisi kasutamine õigustatud olla. Lapspeategelase puhul mõjub lapselik- naiivse jutustamisviisi kasutamine usutavalt, täiskasvanud peategelase puhul võib tekkida kirjandusliku usutavuse probleem. Enamasti on Vilepi teostel varjatud jutustaja, kes jääb pigem tahaplaanile. Selline jutustamistehnika aitab samuti kaasa illusiooni tekkimisele, et jutustajaks on laps. Raamjutustuses võib esineda avalik jutustaja, kes hakkab kellelegi mingit lugu rääkima, siis aga astub tagasi ja kaob raami sees olevast loost pea täielikult. Sellise raamjutustuse näited on jutustus ,,Roosa printsess", ,,Jani seiklused Varjudemaal" ning Liisu-lugude sari. Printsessiloo raamjutustuses hakkab isa oma tütrele muinasjuttu jutustama. Varjudemaa loo sissejuhatust võib pidada raamjutustuse variatsiooniks, milles onu Heiki lubab lastele jutustada ühe loo
saksakeelne näitekirjandus, rahvaluule ja traditsioonid. Kirjanduslik kujunemine toimus aeglaselt, varasemalt kirjutas külajutte, hiljem tippteosed - näidendid. Looming algas rahvajuttude avaldamisega ajakirjanduses ja koduloolise raamatuga "Kodu- kurukesest" (1878), esimeseks ulatuslikumaks ilukirjanduslikuks tööks romantiline ajalooline jutustus "Maimu" (1892), mis põhineb koduloolisel ja folkloorsel materjalil. Rahvaluuleainet on kasutanud raamjutustuses "Libahunt" (1891-92), mille motiive kasutas hiljem samanimelises tragöödias. Kitzberg suhtus sotsiaalsetesse probleemidesse leebelt ja tagasihoidlikult nii vallaametis kui ka loomingus, teostes pole Vildele Särgavale omast probleemiteravust ega vastuolude sügavamat nägemist. Kitzbergi loodud pildid idüllilised ja humoristlikud, milles elu pahekohti vaid riivatakse. Külajuttude hulgast leiab südamlikke külaelupilte. Realistlikke, kirjanikule eriomase vestelise
Näiteks: Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk. Kodu lugu I : Pühendatud vägivalla ohvri sõbra ja mõttekaaslase Tauno Pukk'i mälestusele. või Ramón Gómes de la Serna. El Greco: Tõenduseks oma kirglikust poolehoiust olgu need El Creco altarid pühendatud aulikule senjoora Elena Sansinena de Elizaldele, kirjasõna ja kaunite kunstide soosijale tema avara hinge ja peene vaimu imetluses. RAMON R raamjutustus ka -novell, -romaan; eepiliste teoste kompositsioonivõte. Raamjutustuses esineb tegelasena jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teksti alguses ja lõpus, raamivad teost. Näiteks: Aino Kalda (18781956) "Barbara von Tisenhusen". Mõnikord kasutatakse raamimise võtet ka selleks, et siduda teemalt või laadilt erinevaid teose osi tervikuks. Näiteks: Giovanni Boccaccio (13131375) "Dekameron". raamnovell vt raamjutustus. raamromaan vt raamjutustus.