aastapäeval?" ütleb Gustav Ernesaks: ,,Mida laulame? Ei oska öelda. Võib-olla, et mõni helilooja kujundab kogu peo, alates avasignaalist kuni finaalini, muidugi mitte ainult oma lauludest. Midagi sellele lähedast võib kujuneda ehk ka eeloleval laulupeol, kus Veljo Tormise ,,Laulu algus" oma I üldlaulupeol lauldud ,,Sind surmani" motiivi ja minu ,,Laululavalt lahkuvatele kooridele" oma ,,Koidu", ,,Leelo" ja ,,Kaunimate laulude" motiividega peaksid pidu sobivalt raamima." 8 Ernesaks omistas suurt tähtsust heliloojate ja interpreetide omavahelisele koostööle. ,,Heliloojale on väga tähtis, et ta saaks oma uut teost ka kuulata ja vajaduse korral veel viimistleda või ümber teha. Kollektiivide ja autorite omavaheline koostöö on aja jooksul andnud otse hiilgavaid tulemusi (Tormis, Mägi, Marguste jt.)"9 Jällegi on Tormis see, keda Ernesaks esile tõstab. Kui laulupidude 200. aastapäevale pühendatud juubelilaulupeo (1969. aastal) kujundana nägi
lühikese peleriini külge. See oli väga praktiline uuendus, mis aitas hoida pea kuivas ja soojas, kusjuures käed jäid vabaks. 13. sajandi lõpul hakkas naiste hulgas levima juuksevõrk ehk crespine. Alguses kanti seda koos horisontaalselt seotud laubapaela ehk barbette`ga, hiljem ka eraldi. 33 Naised kandsid ka poolringikujulisest linasest riidest loore, mis drapeeriti juuste külge nii, et need jäid nägu kahelt poolt raamima. 14.sajandi lõpu poole ja 15.sajandi alguses oli moes eriline polsterdatud peakate. See kujutas endast täis topitud rulli, mis juuksevõrgu peal kantuna hoidis paigal kõrvade kohale rippuma seatus oimukiharaid. 1410.aasta paiku tulid moosi kaks uut peakatet bicorne, mille sarvekujuline traadist sõrestik oli kaetud õhukese riidega, ja südamekujuline peakate. Koonusekujuline peakate hennin, mille tipus rippus loor, oli
lühikese peleriini külge. See oli väga praktiline uuendus, mis aitas hoida pea kuivas ja soojas, kusjuures käed jäid vabaks. 13. sajandi lõpul hakkas naiste hulgas levima juuksevõrk ehk crespine. Alguses kanti seda koos horisontaalselt seotud laubapaela ehk barbette`ga, hiljem ka eraldi. 33 Naised kandsid ka poolringikujulisest linasest riidest loore, mis drapeeriti juuste külge nii, et need jäid nägu kahelt poolt raamima. 14.sajandi lõpu poole ja 15.sajandi alguses oli moes eriline polsterdatud peakate. See kujutas endast täis topitud rulli, mis juuksevõrgu peal kantuna hoidis paigal kõrvade kohale rippuma seatus oimukiharaid. 1410.aasta paiku tulid moosi kaks uut peakatet bicorne, mille sarvekujuline traadist sõrestik oli kaetud õhukese riidega, ja südamekujuline peakate. Koonusekujuline peakate hennin, mille tipus rippus loor, oli
annaabi.ee 
