12. BILANSIVÕRRAND: Algseis + sissetulek = väljatulek + lõppseis 13. 14. RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI 15.Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: Kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega Reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist Reguleerib algdokumentide käivet ja säilitamist Reguleerib raamatupidamisreeglite pidamist Reguleerib tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel Reguleerib vara ja kohustiste inventeerimist Reguleerib raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi Reguleerib aruande koostamise korda Reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises Reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 16. 17. KONTOD 18
Seega valemis sisulise poole pealt vaadatuna tuleb võtta absoluutväärtus. 24. Intressikandvate kirjete prognoosimine Lühiajalised kohustused algavad intressikandvate laenukohustustega. Arvelduslaen kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana, jääki bilansis ei kajastata. Kuigi tavaliselt esineb ettevõtetel ka lühiajalisi võlakohustusi, siis antud juhul käsitleme vaid pikaajaliste pangalaenude ja kapitalirendikohustuste tagasimakseid järgmistel perioodidel. Raamatupidamisreeglite järgi peab arvestama pikaajalistest intressikandvatest kohustustest välja järgmisel aastal tasutava osa ja panema selle lühiajaliste kohustuste reale. 25. Võlgade ja ettemaksete prognoosimine Lühiajaliste kohustuste all olevad võlad ja ettemaksed sisaldavad üsna erinevaid kirjeid: võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele ja maksuvõlad. Finantsjuhtimises kutsutakse neid spontaanseteks ehk isetekkelisteks kohustusteks, sest nende taga ei ole otseselt
Saksamaa, Suurbritannia ja Iirimaa ning USA. IASC põhieesmärk on: koostada ja publitseerida raamatupidamisstandardeid IASsse (Intrnational Accouting Standards) toetada standardite ülemaailmset aktsepteerimist toetada standardite parandamist IASi tekkimise põhjus oli firmade rahvusvahelisemaks muutumine. Investoreis tekitas üha suuremat segadust asjaolu, et eri riikide firmade aruanded olid kirjutatud erinevates raamatupidamislikes keeltes. IASi loomisel nähti kahte põhilist raamatupidamisreeglite ülemaailmse ühtlustamise võimalust: 1.Kasutada IASi rahvuslike raamatupidamise standardite asemel. See on sobiv eriti väiksemates riikides, kel puuduvad ressursid oma standardite väljatöötamiseks või ei ole see otstarbekas. Näit. enamik Ida Euroopa riike. 2.Jätta oma standardid küll alles, aga lähendada neid pidevalt IASile. Näit. Austraalia ja Suurbritannia. IASi läbimurre toimus 1990ndate alguses mitme soodsa asjaolu kokkulangemise tulemusena
annaabi.ee 
