raamatupidaja eriala II kursus iseseisev töö õppeaines - finantsarvestuse põhimõtted teema - nõuete ja ettemaksete arvestus TÖÖ EESMÄRK – Õppija teab nõuete s.h. ebatõenäoliste- ja lootusetute nõuete arvestuspõhimõtteid, tunneb erinevaid arvestusmeetodeid ja oskab koostada vastavaid raamatupidamislausendeid. TÖÖ SISU – Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest ning ebatõenäoliste nõuete arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause
eeskirjast. Siinkohal lihtsa kontoplaani näide: Konto Nimetus Kontoklass 10111 Kassa Varad 10121 Lemmikpank Varad 21311 Tarnijatele tasumata arved Võlad 22211 Osakapital nimiväärtuses Omakapital 30131 Tulud teenuste müügist Tulud 40611 Rendikulu Kulud 9 Raamatupidamislausendeid vajame me selleks, et iga sooritatud majandustehingut iseloomustada (kirjendada, konteerida, koostada lausend) vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Teiste sõnadega, et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordse kirjendamise põhimõttel kantakse üks majandustehing vähemalt ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. Kui
Deebet käive Kreedit käive Deebet lõppsaldo Kreedit lõppsaldo Või: · Konto 10121 Lemmikpank Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebetkäive Kreeditkäive algsaldo algsaldo lõppsaldo lõppsaldo Raamatupidamislausend Kirjendamine Kui kontod selged, tuleb edasi liikuda lausendite juurde. Raamatupidamislausendeid vajame me selleks, et iga sooritatud majandustehingut iseloomustada (kirjendada, konteerida, koostada lausend) vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Teiste sõnadega, et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. See tähendab, et toimunud majandustehing suunatakse korraga kahele kontole, samaväärse summa ulatuses nii deebetisse kui ka kreeditisse. Miks? Sest iga