AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 3212,78 eurot Lühiajalised kohustused 0 eurot Pikaajalised kohustused 0 eurot Kaubavaru 150 eurot Põhivara: Omakapital 5900 eurot 1.Masinad 1900 eurot Jaotamata kasum 56,78 eurot 2.Mööbel ja riidepuud 693 eurot 3.Tolmuimeja 100 eurot KOKKU 5956, 78 eurot KOKKU 5956, 78 eurot RAAMATUPIDAMISKASUM (Kogutulu-kogukulu) Firma esimese tegevustsükli kogutulu on 1500 eurot, kogikulude alla lähevad elekter, üür ja töömatejalide kulu 1500-400=1100 eurot MAJANDUSLIK KASUM 1500-800(eelmise töökoha keskmine palk sest palk oli honoraripõhine)- 245(saamata jäänud intress 5% 4900-st)-400(ilmutatud kulu)-60(ettevõtte normaalne kasum 15% 400-st)=-5 Esialgne majanduslik kasum on küll miinustes, aga inimeste teadlikkuse tõustes
kaudsed kulud mõõdavad, mida firma ressurss oleks võinud teenida alternatiivse kasutusviisi korral; nt oma ruumid, mida oleks võinud välja rentida; omaniku tehtud töö ja kapital, mida oleks võinud mujale investeerida jm. 1 17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum kogutulude ja otseste kulude vahe; normaalkasumit teenib ettevõte siis, kui arvestuslik kasum (kogutulud-otsesed kulud) katab ka kaudsed kulud; minimaalne tasu, mille saamine kindlustab, et olemasolevad ettevõtjad on valmis jääma oma tootmisharusse; majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM
Kui suurt intressimäära kasutada tuleneb esimese aksioomi põhimõtetest. Seega tuleb alati arvestada, et investorid nõuavad alati suuremat tulu lisariskide kandmise eest. 3. Peamine on raha, mitte kasum. Jõukuse mõõtmisel kasutatakse töövahendina rahavoogusid, mitte raamatupidamise kasumit. Ükski firma ei saa investeerida raamatupidamiskasumit, vaid reaalselt laekunud raha. Raamatupidamiskasum võib tekkida virtuaalselt ehk arvestuslikult ilma, et see oleks reaalse rahaga tagatud. 4. Inkrementaalne rahavoog. Oluline on see, mis põhjustab eeskätt positiivse rahavoo. Finantsjuhtimises tuleks otsuste tegemisel lähtuda alati mitmest alternatiivsest variandist. Projektide valikul on alati keskseks küsimuseks, mis juhtub kui projekt käivitada ja mis saab siis kui seda mitte rakendada. Projekt tasub rakendada juhul, kui ta tagab