arvutite ja nendega seotud teooritate kasutamise tõttu. Tehnikateadused- Sotsiaalteadused- Need on seotud, sest infoteadus on keskendunud uuringutele inimestevhaelise kommunikatsiooni kontekstis. Infoteadus toimub indiviidide vahel või sotsiaalselt konstrueeritud infosüsteemidega sotsiaalses raamistikus. 11. Infoteaduse ja raamatukogunduse seosed Vastus: Eksisteerib kaks peamist lähenemist: -infoteadust ja raamatukoguteadust on vaadeldud kui kahte täiesti erinevat valdkonda või -raamatukoguteadust vaadeldatakse osana indoteadusest -ajaliselt on raamatukogundus kujunenud varem kui infoteadus -infoteaduse eelkäijaks peetakse dokumendiõpetust 12. Infoteadus teadusvaldkonnana Vastus: Info hankimise uurijad on oma uuringute mõtestamiseks kasutanud mitmeid teooriaid. Enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad: - sotsioloogia -massikommunikatsioon ja -psühholoogia vallast.
● Osalemine sotsiaalsetes gruppides ja võrgustikes on määratud grupi omaduste ja sotsiaalse võrgustiku struktuuriga Kaasagne ühiskond ning info- ja sotsiaalteadus Infoteadus: sotsiaalteadus, mis uurib info vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu tegureid ja seaduspärasusi sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Hõlmab ka raamatukoguteadust, raamatuteadust, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadust. Teadus info edastamisest loojatelt tarbijatele. Eesmärk: luua käsitlus organisatsioonide ja üksikisikute infokeskkonnast, infovajadusest, info hankimise viisidest jne. Peamiselt tegeleb eelkõige salvestatud info tõhusa edastamisega. Infoteaduse funktsioonid: ● info kogumine ● info korraldamine (liigitamine, töötlemine, süstematiseerimine) ● infootsing ● info säilitamine
Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. INFOTEADUSE JA RAAMATUKOGUTEADUSE SEOSED On kaks peamist lähenemist : infoteadust ja raaamtukoguteadust on vaadeldud kui kahte täiesti erinevat valdkonda või raamatukoguteadust vaadeldakse osana infoteadusest. Ajalooliselt on raamatukogundus/raamatukoguteadus kujunenud varem kui infoteadus või selle eelkäija dokumendiõpetus (terminit tutvustasid Otlet ja La Fontaine). 19.saj algul defineeris Martin Schrettinger raamatukogunduse oma kuulsas väljaandes kui kogumi teoreetilisi juhiseid raamatukogu eesmärgipäraseks organiseerimiseks. Seal esitatud def. näitab selgelt, et raamatukogualase uurimistöö eesmärgiks on kindlustada kiire ja