Kohe oli ju aru saada, mis otstarbel need lipud seal olid ja seltskond hajus kiiresti mööda platsi laiali. Minagi liikusin saksa keele leti juurde. Siin minu ees ta praegu on, "Celebrate 20 years after the fall of the wall Berlin". Kiiresti sai selgeks, et saksa keelest ei ole siin haisugi. Üleüldse sisaldab see vaid märksõnu nagu "eat&drink" või "shop". Arusaadav, et hotellide nimekirja sisaldav voldik ei ole saksa keelega kuigi palju seotud. Ei ole naiivne arvata, et ka teised raamatukesed sama sisaldavad. Ja see jätab kogu üritusest sita maitse suhu. Need mõningad loengud ülalkorrusel ei muuda ju asja kultuurseks ja harivaks, kui suurem rahvahulk liigub allkorrusel ja kogub a'la reisifirmade lendlehti ja muud pahna enda Zara või Armani ostukotikesse. Sellise ürituse vajalikkus. Eks ta kindlasti suunav üritus ole, siit on võimalik leida just see õige keel, mida õppima hakata. Võibolla see isegi lähendab rahvusi,
ladumiseks alusele, pesupulgad jne. Ülesannetes järgitakse alati vasakult paremale ladumise (tõstmise) reeglit, nii et laps kujundab ise harjumust kirjutada vasakult paremale. Aistingute arendamise materjalidest aitavad last kirjutusvahendi valitsemiseni jõuda silindrid (väikesi nupukesi käes hoides kasutab laps täpselt samu lihaseid kui pliiatsi hoidmisel) ja tahvlid materjali kareduse määramiseks. "Värvi ise" - tüüpi raamatukesed. Tähtede tundmaõppimine - Lapse loomulik soov kõike käega katsuda; peenest liivapaberist välja lõigatud ja alusele kleebitud tähed, mida laps korduvalt puudutada püüab. Nn "musklimälu". Enamasti tuleb laps tähetede juurde 3,5 - 4,5 aasta vanuses, aeglasemale lapsele tuleb anda aega ja oodata tema huvi tärkamist. Kolmeosaline tund - vea korral ei ütle õpetaja seda kunagi lapsele, vaid kordab õpetust rahulikult nii kaua, kuni laps jõuab ise õige tulemuseni. Järgmiseks
Vargsi, ettevaatlikult vaatlesin ma seda figuuri. Ja mida terasemalt ma vaatlesin tema kõiki jooni, seda enam võttis endine küsimus minu ajus kuju. Ja see on samuti sakslane? 29 Nagu alati sellistel juhtudel, hakkasin ma oma harjumuse kohaselt tuhnima raamatuis, et leida oma kahtlustele vastus. Seejärel ostsin ma vähese raha eest endale esimesed antisemiitlikud brosüürid, mida ma oma elus läbi lugesin. Kahjuks kõik need raamatukesed pidasid enesestmõistetavaks, et lugeja on juba teatud määral juudiküsimusega tuttav või vähe-malt mõistab, milles see probleem seisneb. Kirjapandu vorm ja toon olid kahjuks sellised, et nad äratasid minus jälle endised kahtlused: argumentatsioon oli väga ebateaduslik ja kohati hirmus lihtsustatud. Minus tekkis taas endine häälestatus. See kestis nädalaid ja isegi kuid. Küsimuse asetus näis mulle niivõrd koledana, juutlusele esitatavad süüdistused niivõrd teravatena,
annaabi.ee 
