aastast Riia tsensuurikomiteele. Alates Nikolai I ajast koostati keelatud väliskirjanduse nimekirju. Ei tohtinud riivata usu aluseid, keisrit ega tema pereliikmeid, ei tohtinud ässitada üht seisust teise vastu. Kirjastamine: Suurem osa baltisaksa teadlaste ja kirjameeste töid trükiti Riias, Miitavis, Peterburis või Saksamaal, mõned Eesti trükikodades. Raamatukubandus ja raamatukogud: 1802. aastast hakkas trükikohade, kirjastajate, raamatukaupmeeste ning raamatukogude arv Eesti linnades kasvama (Eratrükikodade taaslubamine 1802). Asutati "Eestimaa Kubermangu Teataja" jaoks eraldi kubermanguvalitsuse trükikoda. Rikaste ja haritud mõisnike raamatukogudest võis leida Euroopa kirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid. Raamatukaupmeeste tihedate sidemete tõttu Saksamaaga oli baltisakslastel võimalik osta või võtta laenuraamatukogust väga mitmekesist ja mitmes keeles kirjandust. Olid saadaval ka eestikeelseid raamatuid "massikaup"
Noorsoomlaste häälekandjad ,,Päivälehti" ja ,,Nuori Suomi", mille kaastöölised kuulusid mitteametlikku perekonnaringi ,,Järnfeltide kooli", selles ringis kasvas soome realismi tuumik. Tasapisi sündis Soome Kirjanike Liit 1897 Kirjandus ilmus pidevalt kahes keeles soomekeelne ja rootsikeelne, üha rohkem hakkas ilmuma soome keeles, kuid üksiku raamatu lugejani jõudmise tee oli pikk ja raske. 19. saj lõpul olukord paranes tõhusamalt tegutsevate kirjastajate ja raamatukaupmeeste ilmumisega, kasvas ka raamatukogude arv. TURU ROMANTISMI PERIOOD Turu romantikud Suurele riiklikule muutusele võib kirjanduse ja kirjanike ringkonnas kolme sorti reageeringuid: 1) mõned kirjanikud lahkusid Soomest ja siirdusid Rootsi (Franzen, Arwidsson) 2) üks osa kasutas aga uusi avanenud võimalusi ja siirdus itta, Peterburgi, nt Anders Johan (Antti Juhana) Sjörgen 3) kolmas võimalus oli jääda kodumaale ning kiita
Toimub pankrotistumine, liitumine teiste firmadega jms ning asemele tulevad uued uritajad. Kuigi maailma kirjastustegevust iseloomustab uha tugevnev kontsentratsioon, pole Eestis seda toimunud ning kirjastuste arv on vaikest tarbijate hulka arvestades liiga suur. 6. Raamatukaubanduse erijooned ja erinevad vormid. Raamatuturu reguleerimine Eesti Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste Ühing (1920) · häälekandja "Raamatu Teataja" (1921) · kokkulepped müügi korraldamiseks ja mahahindluseks Eesti Kirjastajate Liit (1937) Eesti Raamatukauplejate Ühing (1938) Eesti Kirjastajate Keskühing (1938) Raamatute hinnad kallid. 3 või 5 või 7 kr. Palgad olid madalad. Autojuhid, valvurid said u 50kr, insenerid 75-100kr (hea sissetulek). Naiste palgad olid märgatavalt kesisemad. Peamised raamatuostjad jõukad inimesed, raamatukogud, koolid ja asutused.
annaabi.ee 
