kirjandust. Keelustati n-ö laimu-, ässitus- ja suurkodanlike kurnajate ideoloogiat propageeriv kirjandus. Käibelt kõrvaldati ka ekspluateerimist sisaldavad kirjutised ja usuline kirjandus. Otsus puudutas ka perioodilist kirjandust. Keelatud kirjanduse välja selgitamiseks ja kõrvaldamiseks anti aega 1. septemrini. Kuna otsuse juures puudusid nimestikud, siis valikud kõrvaldamise osas olid täiesti meelevaldsed. Kuna Kirjastajate ja Raamatukauplejate ühing saatis kirja Hariduse Rahvakomissarjaadile, soovides nimestikke antud otsuse juurde, moodustatigi 10 liikmeline komisjon : A. Alle, A. Jakobson, M. Jürna, H.Piilmann, P. Rummo, R. Sirge, A. Sibul, E. Tehve, K. Taevi, N. Puusepp. Koostati viis nimestikku. Neli neist olid avalikkusele kättesaadavad, viienda avaldamise keelas ära Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus. Kokku sisaldasid nimestikud 1548 nimetust: 900 eesti-, 507 vene-, 141 võõrkeelset raamatut
augustil sisekaitseülema Harald Habermani korraldus, millega tuli kõrvaldada NSVL vastane laimu- ja ässituskirjndus 2) suurkodanlikku kurnajate ideoloogiat ja ekspluateerimist õigustav kirjandus. 3) shovinistlikku viha ja vaenu õhutav kirjandus 4) igasugune usuline kirjandus See kirjandus tuli kõrvaldada 1. septembriks ja saata Lõuna-Eestis Tartu C?likooli raamatukokku (hävitati), Põhja-Eestis Riigiraamatukokku Toompeal (ei hävitatud). Need korraldused olid väga ebamäärased: Eesti Raamatukauplejate C?hingu kirjas Haridusministeeriumile väideti, et a?on küll tahe olla lojaalne, see käib aga üle jõu ja mõistusea¯. 23. augustil hakkas Haridusministeeriumi juures koos käima keelunimekirju koostav komisjon, mille juhtajaks August Alle. Informatsionikeskuse (tema pädevuses oli trükitööde, raamatukogude, raadio, kino, ja kirjanduse ning kunstialade üldine korraldamine) esindaja selles oli N. Puusepp, kes tutvustas komisjoni teistele liikmetele tööpõhimõtteid. Komisjoni
· Keelte järgi? · Algupärandid ja tõlked Trükistatistikat teevad: · Informatsioon ja dokumentatsioon: Raamatute, ajalehtede, perioodikaväljaannete ja elektrooniliste väljaannete tootmise ja levitamise statistika (EVS ISO 9707:201) · Tallinn: Eesti Standardikeskus, 2010 · Mitmes riigis kogub trükitoodangu statistikat rahvusraamatukogu. · Erafirmade poolt: USAs Bowker ja Books in Print. Suurbritannias Nielsen BookData. · Kirjastajate ja raamatukauplejate ühingute poolt · UNESCO. 3. Raamatupoliitika olemus ja roll erinevates poliitilistes reziimides. Raamatupoliitika hõlmab enda alla kõik raamatutega seotud elemendid ja tegevused, nagu näiteks raamatute kirjastamine, trükkimine, levik, raamatuturg, raamatute müük, laenutamine jms. See võib eksisteerida järgmistel tasanditel: rahvusvaheliselt, riigisiseselt, organisatsiooni tasandil ja organisatsioonisisesel tasandil. Poola teadlase K
annaabi.ee 
