asju, inimesi kui ka tegevusi. On kujunenud arusaamad, et tervislik eluviis kuulub positiivse ellusuhtumise alla ning pidevas lõbutsemises näevad erapooletud vaatlejad ainult negatiivset. Jah, sellele võib küll vastu vaielda, kuid üldjoontes tundub see olevat mõistetav. Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Hea näide on Mihhail Bulgakovi romaani ,,Meister ja Margarita" üks peategelasi Woland. Tema roll kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi, riideid jne.
Valguse ja varju piiril Valgus ja vari on tihti võrdluseks heale ja halvale. Inimesed sildistavad tihti inimesi, olukordi ja tegusid, kas heaks või halvaks. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tuleb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Woland, kes kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni
Ülejäänud kolmel on tütarlapsega ülimalt melodramaatilised suhted, mis on ülepingutatult paljude õnnetusttoovate juhuste tõttu saatuslikud. Kõigiga neist kolmest tekib mustlannal vahekord, mille laad sõltub iga mehe sotsiaalsest palest kuna oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna. Raamatut läbiv teema on saatus. Olen seisukohal, et inimese saatus on talle sünnihetkel kaasa antud. Kahjuks ei saa seda öelda raamatukangelaste kohta, nende saatus on selline, nagu autor selle ette näeb ja vaid tema saab seda muuta. Võiks ju öelda, et Esmeralda oleks saanud ise oma saatust mõjutaja, valides Claude Frollo, olekski kõik olnud teisiti. Kas ka parem? Seda on kahjuks väga raske ennustada, kuigi minule oleks sobinud selle raamatu lõpp just sellisena. Nüüd kus kahjuks enam midagi muuta ei anna, tundub küll, et just usk ja inimesed otsustasidki Esmeralda saatuse. Usk millesse? Kas armastusse?
MOTIIVID : Solvangu, üksinduse, võõrandamise ja mõistmatuse läbielamine Tõeline või ebatõeline vanemate armastuse kaotus, kadedus ja lahutamatu tunne Vanemate lahutus, lähedaste surm Süü- ja häbitunne, enesesüüdistamine ja eneseuhkuse solvamine Häbi, irvitamise ja alandamise hirm Karistamise hirm, kartus andestust paluda Rasedus, armastuse ebaõnn, seksuaalsed ekstsessid Protest, viha, kättemaksuiha; ähvardus ja väljapressimine Kaastunne, sõprade, filmide ja raamatukangelaste matkimine Tahe pöörata tähelepanu enda poole EPIDEMIOLOOGIA Vanuses 15-24 a. suitsiidide arv on 11,1 per 100 000 elaniku kohta Kõikide vanuse gruppide jaoks 11,3 per 100 000 Vanuses 5-14 a. 0,8 per 100 000 Enesehävitusliku käitumise vormid lastel: sööstavad liikluskeerisesse, hüppavad või kukuvad kõrgelt alla, poovad end, tulistavad end, võtavad mürgiseid aineid (ravimeid, alkohol) Psühhiaatrias kasutatavad ravimid
annaabi.ee 
