otstarbekus ja lühidus. ,,Keele kaunima kõlavuse poole," ,,Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Sõnavara rikastamine: laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik, päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna relv, selmet, kolp, julm soome keelest, haldama soome keelest, tehissõna veenma, sarm prantsuse keelest). Grammatika: soovitas i-mitmust (suuris, raamatuile), lühikest mitmuse partitiivi (sõpru, õunu); -nd. Uuendused: lühike superlatiiv (suurim), ma-inf. Käänded (-maks, -maga, -mani), -tet (-tatud asemel). Oskar Loorits: -nuks, -nuvad. 1936. aastal ilmus Johannes Aaviku ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika". Keelekorraldussuund: Johannes Voldemar Veski. 1918. aastal ilmus esimene õigekeelsussõnaraamat ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat", mis oli kollektiivse töö tulem (15 autorit, 167 koosolekut)
Selgus, et üha suurenevas informatsioonitulvas oli tekkinud vajadus selle järele, et keegi hakkaks pidama arvet, mis üldse ilmub teadusajakirjades. Bibliomeetriline uurimus - publikatsioonide arvu ja tsiteeritavuse mõõtmine Bibliomeetria eesmärgiks on infoleviprotsesside erinevate strukturaalsete ja funktsionaalsete aspektide kvantitatiivne töötlemine ja analüüs. Matemaatiliste ja statsistiliste meetodite rakendamine raamatuile ja teistele kirjaliku kommunikatsiooni vormidele (viiteanalüüs, kogude analüüs, lugejauuringud). Bibliomeetrilised näitajad on vähemalt alusuuringute puhul mitte üksnes kõige lihtsamad kasutada, vaid ka kõige usaldusväärsemad. 12. Viiteanalüüsi kaks vormi. Bibliomeetria analüüsimeetod. Teadustöö tulemuslikkust ja kvaliteeti saab hinnata mitmete näitajate põhjal. Teadust võib näiteks hinnata teadusliku
Nt aur-aurik; välja-väljendama. Hiljem said tüvisõnad olulisemaks. Nt täht, millel saba-sabaga täht-sabatäht-komeet. Kõige parem oli uusi tüvesid hankida teistest keeltest. Ta ei kartnud liigset võõrkeele mõju eesti keelele. Kuna ta oskas hästi soome keelt ja tundis selle keeleteadust, laenas ta põhiliselt just sealt. Tehissõnade loomiseks oli tal kolm meetodit: kombineerimismeetod, muundusmeetod, koondusmeetod. Grammatika mimekesistamine-lühike i-mitmus (huvitavaile raamatuile, suuris metsis); vokaallõpuline mitmuse osastav (sõpru, õunu, lehti, loomi,linde); sse- sisseütleva kõrval hakkas levima lühem nn geminaatillatiiv (majja,ojja,kivvi); lühike ülivõrre (kauneim, suurim); oleva käände vorm (sepana,lapsena); viisiütleva käände levik (avalisui, lehvivi lokkivi); maks vorm; tingiv ja kaudne kõneviis. Õigekeelsus ja keelekasutus-1936-,,Eesti õigekeelsusõpik ja grammatika".