Kirjutatud 40 aga ilmub 66. Pöördub lugejate poole, et kuulake ja pange tähele. Maru on nt torm, möll, raju tuul, hirmus, tohutult. Maru on kõikvõimas ja miski teda ei takista. Teises stroofis püstitatakse küsimus, millega köita küll tuult? Edasistes salmides justkui vastatakse sellele. Neljanadas salmis on mina tegelaseks see maru ise. Viimaseks salmiks kordub esimene salm. Esimese teise ja viienda salmid algavad sama sõnaga. Kõlakujunditest esineb täis- lõppriim j aka algriimi (raagusid rabiseb, taltsana tuppa sa tormi ei too), Isikustamine (tuule köitmine, märka ta laulu – maru laulab). Esineb palju korduseid (rikkal on sulaseid, rikkal on vara), salmi alguste kordused. Alver viimistleb igat luuletust väga põhjalikult. Vilepuhuja Luuletus räägib ühe tüdruku elukeerdkäikudest, mina isikuks on vilepuhuja tütar. Räägib kuidas ta isa oli joodik ning talle heideti ette et oli inetu ja rumal. Teenis isale joomiseraha. Isa suri joomise tagajärjel
täielikult kogu pihlaka, viirpuu, kadaka, kibuvitsa või mõne muu puu. Osa suurest marjade ja viljade kogusest väljub seedetraktist seedumata ja nii aitab neid levitada. Poegi toidetakse enamasti selgrootutega. Pesitsemine: Metsatundras, taiga okas- ja kasemetsades, alustab maikuus. Vanemad ehitavad koos pesa, enamasti 2...15 m kõrgusele kuuse otsa, sageli ka männile. Ehitusmaterjalina kasutab kuivi raagusid, samblikutorte ja sammalt, kasetohu kiude, see on kausjas ja massiivne, põhi vooderdatud sulgedega. Pesas 3...6 (7) muna, haub peamiselt emaslind, isaslind aga toidab teda sel ajal. Inkubatsiooniaeg 14 päeva. Eesti pesitseb juhuslikult. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu looduskaitse alla.
Meil pole muud teha, kui pistame pesa põlema ja võtame rebase piikide otsa, kui ta kuskilt august välja hüppab.» See nõu võeti kiiduga vastu. Terve salk lagunes mööda õue elumaja .ümber laiali, et iga elusa hinge väljapääsemist võimatuks teha. Jaanuse kambri aknaauk leiti lahti olevat ja pandi kinni. Salakäikude peale, mis lossitaolisel talul vahest võisid olla, ei mõelnud keegi. Sulased kuhjasid õlgi ja kuivi raagusid seinte aarde ja pistsid need igast küljest korraga põlema. Tuleleek lippas kiiresti seinapalkide kaudu üles, torkas kõrgesse katusesse, pääses lahtisest kojauksest majja ja vuhises akendest jälle välja. Kõrbenud juustega ja hilpudega jooksid kaks poolsurnud ümmardajat leekide vahelt välja. Neid tervitati toore naeruga ja määrati sõjasaagiks. Tuli vingus, nagu oleks tal kahju seda kauaaegset õnnelikkude inimeste varjupaika hävitada.
annaabi.ee 
