,,Maailmalõpu taimed" Ragnar Mednikov Nõo Reaalgümnaasium 2012 Maailmalõpu taimed Huvitaval kombel ei ole taimed järginud sedasama ilmumise -kadumise mustrit, mis loomad. Seetõttu võime tänapäeval näha kasvamas taimi, mis on üle elanud mitu ,,maailmalõppu" Harilik raagraigas Selle taime fossiilid pärinevad enam kui 400 milj. a. tagusest ajast Raagraikad, nagu maokeeled, on maismaataimedest ühed suurima genoomiga taimed Kollalaadsed Kollate roomavate või rippuvate varte pikkus võib ulatuda kuni 9 meetrini. Koldasid kasutatakse nende pikaajalise säilivuse tõttu sageli pärgade ja vanikute valmistamiseks. Teda kasutatakse ka imikupuudrina ja tablettide valmistamiseks. Rahu-palmikleht Kuni 6 m kõrguseks kasvav palmi meenutav puu. Haruneb harva.
mille otstes arenevad lisajuured Eosed sporofüllidel, mis moodustavad eospea Eelleht redutseerunud Sugukond lahnarohulised (Isoëtaceae) Vars redutseerunud jämedaks muguljaks säilitusorganiks Lehed mõne sentimeetri kuni meetri pikkused Sporofüüdi fertiilne osa on taandarenenud ja kujutab endast ühte suurt eospead. Sporangiumid asetsevad lehe alusel koopas Eellehed tugevasti redutseerunud 26. Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed hmk ositaimed Equisetophyta Levinud kogu maailmas, enamus põhja-poolkeral Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki Rohttaimed, varred lülilised, roidelised, seest õõnsad, sõlmevahed üsna pikad. Oksad varrel männasjalt, enamasti harunemata Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Juhtkimbud kollateraalsed Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes Eosed eospeades. Eelleht maapealne
süstemaatika*. Sammaltaimede kasutamine põllumajanduses*. Turbasammal*. Sõnajalgtaimed nende olemus, arengutsükkel ja süstemaatika.- Olemus tüvendeostaimed, Arengutsükkel domineerib sporofüüt, gametofüüt esineb eellehe ehk protalliumina. Kuju erinev sibuljas või lehe taoline. Koosneb parenhüümkoest. Arengus kolm suunda kolla, osja ja sõnajala. Palju liike väljasurnud. Süstemaatika: · Ürgraikad Psilophytopsida: Rhynia · Raagraikad Psilotopsida: Psilotum, Tmesipteris · Pärisraikad Lycopodiales, Selaginellales, Isoetales · Kidad Equisetales · Keerdlehikud esi-, eba- ja päriskeerlehikud. Pärisraikad, kidad ja keerdlehikud. Kollad e pärisraikad ja sõnajalad e keerdlehikud. Ülevaade Eesti sõnajalgtaimedest*. Sõnajalgtaimed ilutaimedena*. Paljasseemnetaimed nende olemus, paljunemine ja süstemaatika. Nüüdisajal neid kuni 800 liiki. Paljud liigid väljasurnud
vaheldumisi (plektosteel) Võib esineda erilehisust Õhulõhed mõlemal lehepinnal.Sporangiumid (eospesad, kus tekivad eosed) kinnituvad jalakese abil sporofüllidele, mis enamasti moodustavad eospea. Homospoorsed.Sporangium avaneb lõhega. Mõnel liigil (nt ungrukollal) sporofüllid ja tavalised lehed ei erine ja eospäid ei moodusta. Eelleht on enamasti maasisene, saab suguküpseks 6-15 aastaga 25. Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed Klass Equisetopsida = hmk ositaimed Equisetophyta Levinud kogu maailmas, enamus põhjapoolkeral Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis Üks sugukond ühe perekonnaga: sugukond osjalised Equisetaceae perekond osi Equisetum Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki Rohttaimed, varred lülilised, roidelised, seest õõnsad, sõlmevahed üsna pikad. Oksad varrel männasjalt, enamasti harunemata Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber.
annaabi.ee 
