soodne, 800 krooni asemel 590 ja mitte kroonigi vähem, kuigi tingijaid jätkus. (Paluoja 2009) 2010. aasta laat oli arvult kahekümne teine. Mihkli kihelkonnapäev toimus teemal "Mihkli kihelkonna mõisad läbi aegade". Mihkli kihelkonna mõisatest kõnelesid ajaloohuviline Valdo Praust ja koduloolane, Oidremaa mõisa perenaine Marika Erismaa. Õhtul andis kohalikus kirikus kontserdi C- JAM. (http://www.parnupostimees.ee/288555/mihkli-kihelkonnapaeval-raagiti-moisatest/) 2011.aastal, päev enne Mihkli laata, toimus kihelkonnapäev ja sel puhul kogunes Mihkli kirikusse umbes 400 inimest. Kontserdi andsid Gerli Padar ja Rene Soom. Müügil oli vana tehnikat, näiteks, veneaegne Druzba saag ja muud põnevat, suur valik kalapüügiriistu, kanu, kukkesid, küülikuid, suitsuliha, relvi, rõivaid, lilli, tomateid. ( http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=30205) Suurel laval vestis mahlakat juttu Küla Karla, kes oli päevajuht
kokku kuus: kolm all, kolm uleval), opetajatetoa ja saali (kust viis uks raamatukokku, nU et votmeid oli kolm) avajad. Kolmandas kimbus olid koos kuuri, keldri ja pè>è>ningu ning Passi-perekorteri voti, viimane neist koige pisem, selline, mis avab pigem laekaid voi millega keeratakse ules seinakelli. Lihtne arvutustehe utleb, et votmeid oli kokku viisteist. Raamat, mida Passi-poissravi maaramise ajalluges ja millel Sobakovi pilk peatus, oli "Pruun katk". Selles raamatus raagiti jubedustest, mida Hitleri kasilased olid Eestis toime pannud, kuid muidugi ei lugenud poiss . midagi muud peale sonade, ei teadnud ju ta, kes oli Hitler. Peale musta haakristi kaanel oli raamatus veellilla tempel, mille jargi raamat kuulus raamatukogule. Just seda kooritas Sobakov, just see torkas talle silma; raamat oli nii isearaliku nurga alt, et ta nagi ka seda, mida poleks tohtinud naha. Ujumine sobis- Passi-poisile nagu raamatu lugeminegi. Kui jatta korvale see, et
Varakevadest esimeste halladeni ei andnud selja sirutamiseks mahti pold ega viinamagi. Aga ka vaarikas tasu ei pogenenud t66ka eest.Tema leib tuli kulI vaevaga, aga tulemata ta ei jaanud. T66ka salved olid vilja tais, tema veiniaamid ei kuivanud iial 16hki. T66ka aidakorvale kerkis peagi teine ning seegi oli vilja tais - ikka selleks, et pere ei peaks nalga nagema, et homne paev jataks varju tanase. Rahulikum Dli kulaelanike taIv - siis mangiti tubades lustimange, raagiti lugusid ja moistatati moistatusi. Aastad laksid, suvele jargnestalv, sugupolvele sugupolv ja ikka uhtemoodi Dli see - suvi hingas inimeste elumahlad pollusse, talvel hingas inimene sisseja pollusaak andis rammu tema ihule tagasi. Ikka Dli see uhtemoodi - k6ik mangud, koik lood ja moistatused kordusid aastast aastasse.Inimesed tulid parast paevaseid talitusi tubadesse videvikku pidama, raakima muinasjutte ja moistatama moistatusi. Ja sedagi ei teinud nad mitte ainult meelelahutuseks, vaid