1 Mis on radoon? Radooni nimetus tuleneb ladinakeelsest radio 'kiirgan'. Radooni varasemad nimetused on olnud ka emanatsioon ( või raadiumi emanatsioon), nitoon, aktioon, toroon tulenevalt päritolust (nimed anti erinevatele Rn isotoopidele, seda tollal teadmata). [1, lk 563] Aastal 1900 avastasid Marie ja Pierre Curie, et õhk, mis on kokkupuutes raadiumiga, muutub radioaktiivseks. Ernest Rutherfordi ja Frederick Soddy uurimine kinnitas, et raadiumist eraldub õhku mingi gaas, mis pimedas helendub ja nimetasid selle nitooniks. Andre Louis Debierne täheldas, et aktiiniumi lagunemisel eraldub gaas, mille ta nimetas aktiooniks. Ka tooriumist eraldub gaas, millele anti nimetuseks emanatsioon. Tegelikult selgus, et tegemist on kõikidel juhtudel ühe ja sama gaasilise ainega, mida nimetatakse radooniks. Erinevus on vaid selles , et tegemist on radooni erinevate isotoopidega (aatomi tuumas on prootonite arv võrdne, neutronite arv erinev)
dosimeetrid. [1] 1. AJALUGU Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). [3] Hiljem avastas prantsuse füüsik Henry Becquerel uraanisoola uurides loodusliku radioaktiivsuse mõju. [3] Edasises kiirguste uurimisel olid olulise tähtsusega Marie ja Pierre Curie tööd ning Ernst Rutherfordi avastus, mis näitas, et magnetväli jaotab raadiumist lähtuva kiirguse kolmeks komponendiks: alfa- (), beeta- () ja gammakiirguseks (). Gammakiirgus on oma olemuselt lähedane x-kiirtele, alfa- ja beetakiirgus kujutavad endast laetud osakeste voolu. [3] 2. IONISEERIV KIIRGUS Kõik aineline koosneb aatomitest. Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning üldjuhul on väga püsivad
Hõbevalge metall raadium on keemiliselt väga aktiivne, mis õhus kiiresti oksüdeerub ja pind kattub tumeda värvusega nitriidi ja oksiidi kihiga. Keemiliselt omaduselt sarnaneb raadium baariumiga. Ehk siis tema tihedus normaaltingimustel on umbes 5 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 700 Celsiuse kraadi. Omalaadseks erinevuseks on, et raadium on paramagneetiline ja Baarium diamagnetiline. Nii nagu teised leelismuldmetallid, annavad raadium ja selle ühendid leekreaktsiooni. Leegi värvus muutub raadiumist ja raadiumiühenditest karmiinpunaseks. Raadiumi peamise isotoobi 12 raadium-226 radioaktiivne poolestusaeg on 1600 aastat ja see on alfakiirgur. Radoon on ka ise radioaktiivne element, mis laguneb edasi uuteks keemilisteks elementideks. Raadiumiühendite maailmatoodang on arvatavalt kuni 100g aastas. Peamisteks tootjateks Kanada, Tsehhi Vabariik, Suurbritannia, Belgia ja Venemaa. Raadiumi kasutatakse
raadiolained ja mikrolained. [] AJALUGU Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). [] Hiljem avastas prantsuse füüsik Henry Becquerel uraanisoola uurides loodusliku radioaktiivsuse. [] Edasises kiirguste uurimisel olid olulise tähtsusega Marie ja Pierre Curie tööd ning Ernst Rutherfordi avastus, mis näitas, et magnetväli jaotab raadiumist lähtuva kiirguse kolmeks komponendiks: alfa- (), beeta- () ja gammakiirguseks (). Gammakiirgus on oma olemuselt lähedane x-kiirtele, alfa- ja beetakiirgus kujutavad endast laetud osakeste voolu. [] Illustratsioon 1 Tüüpiline radioaktiivsuse sümbol (http://www.wpclipart.com/signs_symbol/yellow/radioactive_sign_01.png.html ) IONISEERIV KIIRGUS Kõik aineline koosneb aatomitest
annaabi.ee 
