Loodsemees Jüssi on autoriks linnulaulukassettidele ja mõni aeg tagasi nägi tänu temale ilmavalgust KONNALAULUDe CD. Fred Jüssi on me viljakamaid looduskirjanikke. Ta esimene raamat "Aegviidu metsaradadel" ilmus juba aastal 1964. Tema loodud on fotoraamatud «Kajakad kutsuvad» 1966, «Merest sündinud» 1972, «Rebasetund» 1977, 1981, «Jäälõhkuja» 1986, «Räägi mulle rebasest» 1987 koos R. Reaga. 1991. aastal asutatud Eesti Looduse Fondi president. Abielus kauaaegse raadiotoimetaja Helju Jüssiga. Lapsed Ivar, Mart ja Mari. Eestimaal raske leida temast paremat sidemeest linna ja looduse vahel. Ta on pälvinud Eerik Kumari preemia, Eesti Taassünni auhinna ja Valgetähe IV klassi ordeni. Fred Jüssile kuulub Eesti Ringhäälingute Liidu aastapreemia Kuldmikrofon aastast 2002. Sel kevadel ilmus looduse- ja rännumees Fred Jüssil koostöös ajakirjaga Eesti Naine uus raamat «Maailma mõte». Autor on sinna kokku kogunud
Tema kirjutamisstiil on tema elu jooksul olnud algusest lõpuni läbiv. Kuigi esialgne mängulisus ja pealiskaudsus muutub hiljem pigem pessimistlikumaks ja süngemaks. Seda näitab ilmekalt 2013 a ilmunud novellikogu „Ülikond“. Seal tegelaste tunnusjooneks kannatus; maailm ja ümbrus on raske ja koormav, lood lõppevad traagiliselt. Hirmumotiiv on kõikides lugudes olemas. Tunda on Kafka mõjutusi. *Urmas Vadi On kirjutanud näidendeid, lavastanud, teinud raadiotoimetaja tööd jms. Esimene raamat ilmus 1999 „Suur sekund“ – noore inimese tekstid, palju naivismi, argielu kirjeldusi jne. 2002 a ilmunud jutukogumik „Unetute ralli“, mida iseloomustab samuti unenäoline element, kuid muutub juba tõsisemaks, absurdi poeetika muutunud mõttestatumaks. Absurdihuumorist tuleb läbi vaadata, et mõista asja aluspõhja. 2010 ilmunud romaan/ jutukatkenditest koosnev „Kirjad tädi Annele“ – puudub läbiv narratiiv, ent erinevad novellid
kasutasid varieteeartistid seda aktiivselt, liikus džässialane info rohkem Skandinaavia kaudu. Selle kinnituseks on fakt, et kuigi Poola dateeris oma esimese jazzbändi tekke 1923. aastal (Piechnat 1996: 7), ei mõjutanud see Balti riikide tantsumuusikat mingil määral. Enamgi veel – lähinaaber Leedu, kellega Poolal on ajalooliselt ülitihedad sidemed, ei tähelda sellealast aktiivsust enne II maailmasõda. Leedu džässiajakirjanik ja raadiotoimetaja Darius Uzkuraitis mainib oma artiklis “Lithuania before & after Ganelin” ajakirjas Jazz Changes (Uzkuraitis 1996: 12), et tollase Leedu pealinna Kaunase restoranides küll mängiti mõningaid džässilikke elemente sisaldavat tantsumuusikat, kuid see oli ka kõik. Seega, käesoleva uurimuse kontekstis omavad tähendust eelkõige Rootsis ja Soomes toimunud arengud. 39 3. DŽÄSS EESTIS. TEKKIMINE JA ARENG KUNI 1945. AASTANI 3.1
annaabi.ee 
