ühesugune. Kershell,Bruna 6. Relativistlik maailmapilt-universum on paisuv süsteem- Freagman,Fuggle 1957 hakkati kosmoses käima, enne seda tehti maapealt uuringuid. 1961 käis Gagarin kosmoses. Astronoomia uurimismeetodid: 1. Vaatlus 2. Katse 3. Andmetöötlus Astronoomiliste vaatluste iseärasused: · Passiivse iseloomuga · Maa liigub st taevakehade asend muutub. · Mõõdetakse nurkkaugust. Mõõteriistad: · Teleskoop · Rekraktor · Reflektor · Raadioteleskoobid · Observatoorium-teaduslik uurimisasutus, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi. Nt Tõravere observatoorium, Tartu tähetorn.
Algab, kui kulmineerub kevadpunkt.19. Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist.20. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.21. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuuvarjutuse tekitab Maa vari, kui planeet tuleb Päikese ja Kuu vahele. 33. 34.Teleskoobid:lääts-,peegel-,raadioteleskoobid. 35.Kosmilise tehnika kasutamine annab võimaluse uurida kosmoseprotsesse nt Hubble. -Eesti astronoomiale panid aluse 1809 Tartu Tähetorn, 1810 seal W. Struve. Eesti astroloogid uurivad tähtede vahelist ainet,helkivaid ööpilvi, koostavad tähekatalooge. - Vööndiaeg on ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Saab alguse Greenwich, Inglismaa. Kokku 24 vööndit. Eestis Greenwichist 2 tundi ees. - Kuupäevaraja on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev
plahvatanud tähtede jäänukid. Radarisignaale püütakse maapealt spetsiaalsete seadmetega. Teadlased koostavad planeetide ja nende kaaslaste radarikaarte selle järgi, kuidas raadiolained taevakehade pinnalt tagasi peegelduvad. Radarikaartide abil saab näha taevakehade reljeefe. Raadiolained tekitavad paljud taevakehad. Raadiolained on sellele kehale ainuomased. Raadiolaineid võtavad vastu suured kausikujulised raadioteleskoobid. Selle uurimismeetodiga on avastatud erinevaid pulsareid, kvasareid ja raadiogalaktikaid. Neutriinodetektorid saavad teavet Päikese ja plahvatanud tähtede kohta. Neutriinodeks nimetatakse väikeseid osakesi, mis tulevad tähtedelt. Enamik neutriionsid läheb otse läbi Maa, kuid sügaval maa sees asuvad detektorid võivad neist mõna ka kinni püüda ja selle kaudu teavet koguda. Teavet saavad nad siis, kui neutriinod sisenevad maa
Suurendus- ja lahutusvõime Suurendus sõlt.okulaari fookuskaugusest Lahutusvõime määrat. Objektiivi või peapeeglu läbimõõduga 11) Raadiokiirguse allikad (Kui nähtav valgus saabub tähtedelt, siis raadiokiirgus saabub hõredast tähtedevahelisest keskkonnast, seda kiirgub peaaegu igalt poolt, suurimad kiirgajad Galaktika sees- supernoovade jäänukid, ja väljas galaktikad, kvasarid, gal.tuuma musta augu ümber gaasikettast) 12) Raadioteleskoobid Reflektorid, millel klaasi asemel metallpeegel e antenn see ,,näeb" vaid raadiokiirguse tugevust ja ,,teab" ligikaudset suunda, kust see tuleb. (väike lahutusvõime e täpsus kasut. mitu refraktorit) 13) Taeva soojuskiirgus: (infrapuna tuleb kõikjalt, aga me tunneme ainult Päikeselt) mõõdetakse kõrge mäe otsast pooljuhtvastuvõtjad 14) UV kosmosest: Mõõdetakse peegelteleskoobiga, Registreeritakse Maa tehiskaaslaselt, kuna maapinnani jõuab vähe
paistis olevat seotud Linnuteest kaugel väljaspool olevate galaktikatega. Kaugust arvestades pidid selliste objektide mõõtmed olema hiiglaslikud, ületades sadu ja isegi tuhandeid kordi galaktikate eneste mõõtmeid. Üksikasjalikumal vaatlemisel selgus, et neid raadiokiirguses nähtavaid piirkondi ühendab kodugalaktika keskosaga pikk ja peenike, samuti üksnes raadiokiirguses nähtav ainevool. Ilmselt toimub seal aine paiskamine galaktika keskmest kaugele eemale. Esimesed raadioteleskoobid olid suutelised eristama ainult suuri objekte, kõik väiksemad allikad paistsid vaid punktidena. Nii leitigi raadiolainete taevakaartidelt hulgaliselt punktitaolisi kiirgusallikaid. Mitmele neist ei suudetud leida selget vastet tavaliste teleskoopidega tehtud fotodelt. Suure intensiivsuse järgi võis oletada, et tegemist on suhteliselt lähedaste, meie galaktikas asuvate objektidega; paljud oletasid, et need on mingid senitundmatud tähed - ,,raadiotähed". Vaid
m/s. Eksperiment korraldati nii, et maandurist eraldus ka aerostaat ja liikus vabalt 53-55 lilomeetri kõrgusel, seadmed ise maandusid planeedi ööpoolele. Aerostaadi läbimõõt oli 3,4 meetrit, selle küljes rippus gondel, mis alustas liikumist ööpoolkeralt, 24 tunni pärast ületas terminaatori (öö ja päeva piirjoone) ja jõudis päevapoolkerale. Saatja lainepikkus oli 18 cm, sest sellel (hüdroksüülrühma OH molekuli raadiojoone piirkonnas) töötavad paljud raadioteleskoobid. Sondi asukoha määramiseks kasutati ülipika baasiga radiointerferomeetrit lahutusvõimega 0,001 nurgasekundit. Töös osalesid mitme maa astronoomid. Aerostaadid andsid infot 46 tunni jooksul, patareide tühjenemiseni. Kumbki aerostaat läbis üle 10 000 kilomeetri keskmise kiirusega 250 km/h. Planeedi ööpoolel registreeriti valgustuse kõikumisi ja valgussähvatusi. Kas tegemist on välkude või vulkaanidega, pole teada. Veel avastati ka tugevad vertikaalsed tuulepuhangud,
- reflektor objektiiviks on nõguspeegel - päikese ülemist ja alumist kulminatsiooni nim. tõeliseks keskpäevaks ja tõeliseks - (on ka ühendatud süsteemiga (nn. meniskteleskoop)) keskööks - uuritakse nii nähtavat kui ka nähtamatut kiirgust (ultraviolett ja infrapunane) - tähtede näiv liikumine sõltub vaatleja asukohast Maal (näiteid ) - raadiokiirgust püüavad raadioteleskoobid - uurimismeetodid: 4. Geograafiline asend ja ajaarvestus - otsene mõõtmine ja keemilised analüüsid (lähemad taevakehad) - fotograafia (väga täpsed fotod ja nende võrdlemine) - ajaarvestuse aluseks on kaks liikumist - kõige tähtsam meetod on spektraalanalüüs: - maa pöörlemine ja tiirlemine ümber päikese
- ....) SETI (Search for Extra-Terrestial Intelligence e. mittemaise intelekti otsingud) on üldine nimi, mille taga peituvad mitmed katsed leida maailmaruumist arukaid tulnukaid, uurida ning aru saada nende eluviisi(st). SETI põhiline tegevusala on Maa õhuruumi uurimine leidmaks teistelt planeetidelt tulevaid nn. ,,arukaid" signaale. See on aga suur väljakutse, kuna signaali sagedus, suund ning edastamisvahendid ei ole teada. Enimlevinud vahendid antud signaalide avastamiseks on raadioteleskoobid ning võimsamad radarid (foto 10-12). SETI kuulsus tõusis esimest korda 15. augustil 1977 aastal, kui projektis osalenud vabatahtlik Jerry Ehman täheldas ebatavaliselt tugevat signaali. Aega viitmata vaatas ta kiiresti üle arvutist tulnud väljatrüki ning oskas sealt välja lugeda sõna ,,Wow!". Pole välistatud, et see signaal võis tulla teiselt tsivilisatsioonilt. Kahjuks oli antud signaal ainuke, mida suudeti tuvastada ning desifreerida. Korduvad otsingud positiivseid tulemusi ei andnud
Väikesel maa-alal võib kuu siis varjutada päikese kas osaliselt või täielikult.Osalise varjutuse puhul katab kuu osa päikesest ja täisvarjutuse ajal tuleb nähtavale päikesekroon, taevasse ilmuvad tähed. 5.Milliseid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Astronoomide peamine tööriist on teleskoop.Selle peegel tehakse võimalikult suur, et näha nõrku seega kaugeid tähti ja galaktikaid.Optilised teleskoobid koguvad valgust, raadioteleskoobid raadiolaineid.Selgema pildi näiteks tähe röntgenfoto saamiseks saadetakse teleskoop atmosfäärist välja maa tehiskaaslaseks. a)Optilisi teleskoope kasutatakse selleks, et näha võimalikult nõrku, seega kaugeid tähti, planeete ja galaktikaid. b)Raadioteleskoopidega näeme, et raadiolaineid kiirgavad iseäralikud tähed, gaasipilved ja galaktikate tuumad, see vabaneb mitmesugustes plahvatustes. c)Teleskoopidega kosmoses maa tehiskaaslase orbiidil näeme kaugemale kui maapealsete läbi
( 2.) Linnutee Teleskoobiga vaadeldes selgub, et Linnutee koosneb lugematust arvust tähtedest. Linnuteena paistev Galaktika on üks suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Galaktika tähed moodustavad võrdlemisi õhukese ketta. Vaid Galaktika keskel on paksend, tuuma ümbritsev kerakujuline täheparv. Galaktika keskmes on palju gaasi, mis liigub suure kiirusega erinevates suundades ja seda kinnitavad raadioteleskoobid. Infrapunateleskoobid näitavad, et seal on suur ja tihe täheparv. Täpselt täheparve keskel on tähed aga varisenud kokku Galaktika tuumaks, suureks mustaks auguks massiga umbes miljon Päikese massist. ( 1.) Linnuteed on nõrgalt helenduvad ja neid on vast meist igaüks tähele pannud pimedal sügisööl. ( 2.) Kokkuvõte Taevas on palju erinevaid kehasid millest mina ennem eriti ei teadnud, näiteks väga huvitavad olid galaktikad
annaabi.ee 
