Põhja Ameerikaga. Pärast seda ühendati India Inglismaaga ja 1872 aastal ühendati muu maailmaga ka Austraalia. Aastaks 1902 oli kogu maailm oma vahel ühenduses. Edasised arendustööd telegraafi kallal tehti 1870-ndatel aastatel kui Thomas Edison arendas välja kahesuunlise telegraafi süsteemi, tänu millele ei läinud vaja enam kahte eraldi kaablit info vahetamiseks. Pärast telegraafi ilmumist tekkisid uued telgraafi liigid- näiteks raadiotelegraaf, juhtmeta telegraaf ja raadio. Tänapäev Tänapäeval ei kasutata enam telegraafi ega morsekoodi (telegraafe võib leida ainult muuseumidest. Sellest arenesid välja telefonid, faximasinad ja kõik muu jura, mis ühendab tänapäeval inimesi igast maailma otsast. Seega on telegraafil väga suur ja oluline osa kommunikatsiooni ja informaatika arenemisel. Koht kus leidsin informatsiooni: http://en.wikipedia.org/wiki/Telegraph
maaühenduse ning suurendas vastuvõtukaugust 2400 meetrini. Sama aasta alguses konstrueeris Aleksandr Popov Peterburis elektromagnetlainete koheerertüüpi vastuvõtja. Vastuvõtjat kasutati algselt äikesemärkijana, seejärel morsesignaalide vastuvõtjana. Koheererile lisas ta atenni ja demostreeris seda 7. mail 1895. aastal. 24. märtsil 1896 korraldas ta esimese raadiosaate edastades 250 m kaugusele radiogrammi ,,Heinrich Hertz". Nii oli loodud uus sidetehnika, raadiotelegraaf. Kuna generaatori oluliseks osaks oli sädemikuga Hertzi vibraator, siis kasutati omal ajal ka nimetust sädetelegraaf. Sama aasta alguses demostreeris oma leiutist ka Marconi ning 2. juunil 1896 täitis ta ka Inglismaal patenditaotluse. Marconi sai 2. märtsil 1897 oma nimele Inglismaa patendi nt 12,039. 1899. aastal võttis Aleksandr Popov kasutusele 45 km pikkuse raadiosideliini. 1901. aastal loodi Marconi firma aparatuuriga telegraafiside üle Atlandi ookeani (3400 km). Algas
vajaliku jõu. Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva rooli ühest pardast teise 28 sek jooksul. Roolilehe pöörde suurim ulatus on 45 kraadi diametraaltasapinnast kummalegi poole. Vt lisaks „Õpime madruseks lk 35-39“ ja materjal. 2. Signaliseerimise meetodid Signaliseerimine lippudega; vilkuva tulega (flashing light), kasutades morse tähestikku; helisignaali abil; häälega kasutades valjuhääldit; raadiotelegraaf; raadiotelefon; morse signaalide edastamine käsilippude või ainult kätega; NB! Lippe võib kasutada, et edastada punkte ja kriipse- üks käte asend punkti jaoks, teine kriipsu jaoks ja nii moodustub täht. Teine süsteem on nn. semafori süsteem, kus igale käteasendile vastab üks täht 3. Laevades kasutatavad sildumisotsad ja vahendid (joonisel) Alustades vöörist 1. vööri pikki ots 2. vööri surve ots 3. vööri spring
Marconi arendas esialgu välja traadita telegraafi. Tema loodud seadet kasutati merekommunikatsioonis, majakates ja regattidel. Popov ei võtnud vastupidiselt Marconile oma leiutisele patenti, pööramata tähelepanu oma leiutise kommertsküljele. Marconi sai seevastu 1909 Nobeli preemia. USAs jõuti muusika ja teksti edastamisel õnnestunud eksperimendini 1906. aastal. Esialgu kasutati uue sideliigi jaoks terminit "traadita side", alates 1903. a konverentsist soovitati terminiks "raadiotelegraaf". 1916 tuli David Sarnoff välja ideega, et raadio võiks olla igas kodus. Tema ettepanek naerdi esialgu välja. Tema oli muide 1912 püüdnud kinni Titanicu hädasignaali. Esimese maailmasõja tõttu muutus raadiotelegraaf tööstuslikuks, teisalt kasvas raadioamatööride arv, kelle tegevus lõi uue kommunikatsioonikeskkonna. Raadiona levis leiutis alles 1920. aastatel. 1920 sündis USAs Pittsburgis esimene kommertsraadiojaam, asutajaks firma nimega Westinghouse
annaabi.ee 
