levi. mitmekiireline levi - peegelduste tõttu jõuab vastuvõtjani mitu erinevat kiirt DRM - suure kompressiooni tõttu võimaldab väga hea kvaliteediga heli edastada IEEE 802.11 Wifi-standard (WLAN) – töökaugus u 100 m. Sagedus 2,4 GHz peal on 13 kanalit. Osaliselt kohakuti, sama sagedus samal ajal mõnikord. Ei sega teineteist, igal jaamal oma kood (CDMA – Code Division Multiple Access). Antenn võib olla isotroopne - igale poole kiirgav, kaugemal muutub signaal nõrgemaks; raadiorelee - ühele poole läheb signaal ja väga hea, aga on võimalus tema asukoht tuvastada; satelliidilt on samuti võimalik signaali peegeldada, aga satelliit tuleb panna 36 000 km kaugusele Maast, siis liigub ta Maaga samas tempos ja ei pea antenniga teda otsima. ISO-OSI füüsilise kihi seadmed repiiter, jaotur(hub) ja modem. repiiter - loeb sisse ja taastab signaali tugevuse seda korrates jaotur - signaal tuleb ühest august sisse ja läheb mitmest august välja, saadab igale poole edasi
kohale või paigal- datud kopteritele) Tuletoetusüksus (lahingulennu- vägi) Tuletoetusüksus (järelveetavad kahurid ja miini- pildujad), transpor- ditakse lennukitel Õhutõrje üksus (lennukid) Pioneeriüksus (transporditakse lennukitel) Maavägede taktikalised tingmärgid Kirjeldus Teadmata Oma NeutraalneVastane Lahingutoetus Side üksus Polüfunktsi- onaalne sidesõlm Polüfunktsionaal- ne sidesõlm, suure õimsusega Sidesõlm, funktsionaalne Raadiorelee side üksus Staabi üksus 17 Maavägede taktikalised tingmärgid Kirjeldus Teadmata Oma NeutraalneVastane Lahingutoetus Elektronluure üksus Elektronluure üksus soomukitel (ratasmasinatel) Signaali suuna kindlakstegemise üksus Elektronluure signaalide püüdur- üksus Vastase raadio- signaalide maha- surumise üksus Sõjateatri elektronluure üksus 18
a) pikk- b) kesk- c) lühi- d) ultralühilaine VV 2. Kasutusala järgi 1) raadiolevi VV 2) eriotstarbelised ja raadioside VV 1) Raadiolevi a) ringhäälingu VV b) TV ehk vaatelevi VV 2 Raadiovastuvõtjad 3) Eriotstarbelised c) raadioside d) raadiorelee e) raadionavigatsioon f) raadiolokatsiooni ja kaugjuhtimise telemeetria, raadioastronoomia ja amatöörside VV 3.Lülitusskeemi järgi 1) otseVV 2) superheterodüün VV Vastuvõtjate põhielemendid 1. Antenn Soovitava kiirgusallika elektromagnetvälja poolt tekitatud KS-pinge juhtimine VV sisendlülitusse. 2. VV sisendlülitused ehk sisendvooluringid
mõõda. 6.1.1 Tuumik (e. tüvi) ja piirkondlik võrk Valguskaablitega teostatud suuremahulised tuumik- ja piirkondlikud võrgud ulatuvad juba täna kõikidesse märkimisväärsematesse asulatesse. Transpordi- ja sideministeeriumi poolt tehtud uurimuste põhjal 95 % elanikest on mõne kilomeetri kaugusel valguskaablist ja osa sellest (5 %) elab piirkonnas, kus tuumik- ja abonendi võrgud on teostatud suure mahuga raadiorelee ülekandega. Valguskaabli kiudude arv mõjutab muuseas võrgu mahtu, ka kasutatavate siirdeseadmete ja kiu kvaliteet. Minimaalselt räägitakse sadade Mbit/s siirdamiskiirusest kiupaari kohta.Uuema tehnikaga saavutatakse Tbit/s kiirus. Tuumvõrgu tüüpiline siirdekiirus on max. 155 Mbit/s iga raadiokanali kohta. Tänane tava- televõrgu siirdetehnika tuumik- ja abonendi võrg baseerub SDH-tehnikale, mis enamasti on asendanud PDH-tehnika kasutamise. Võrgu põhiehitus on kujutatud joonisel 6
annaabi.ee 
