liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). See süsteem on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Ajalugu GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B. Kershner, juhtisid Sputnikut raadiosaatja abil. Nad avastasid, et Doppleri efekti tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui
GPS Genno Geven Luhtaru 12.b Klass GPS Global Positioning System Üleilmne asukoha määramise süsteem Globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem Haldaja USA Kättesaadav kõigile Loodi USA Kaitseministeeriumi poolt Kujunes välja 1973. aastal GPS SATELLIIT AJALUGU Sarnaneb raadionavigatsiooni süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa Igas Maa punktis vähemalt neli satelliiti GPS signaalid GPS SÜSTEEM SATELLIIT SATELLIIT ORBIIDIL TÖÖPÕHIMTE GPS satelliit edastab andmed satelliidid saadavad vastuvõtjasse
satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti USA Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses kahekümne nelja satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. Seekujunes välja 1973. aastal. 2) AJALUGU GPS-i välimis sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga, mis arendati välja 1940. aastate alguses. Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS- i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957, mida juhiti raadiosaatja abil. Meeskond avastas, et Doppleri efekt (mis, seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika
Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B
merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B. Kershner, juhtisid Sputnikut raadiosaatja abil. Nad avastasid, et
pikkuskraadi ning mis käis ette või jäi maha vaid sekundi päevas. Järgneval kahel sajandil kasutati sekstante ja kronomeetreid kombineeritult pikkus- ja laiuskraadi määramisel. 20. saj. alguses kasutati mitmeid raadiosidel põhinevaid navigatsioonisüsteeme, mida kasutati laialdaselt ka II maailmasõja ajal. Tuntuim neist on LORAN (Long Range Aid to Navigation). Mõned 3 paigalseisvad raadionavigatsiooni süsteemid on tänapäevalgi kasutuses. Nende üheks puuduseks on see, et kasutades kõrgsageduslike raadiolaineid saab määrata täpse positsiooni, kuid väikesel alal ning kasutades madalama sagedusega raadiolaineid, mis katavad suure ala, ei saanud määrata nii täpset asukohta. Teadlaste arvates ainsaks viisiks võimaldada oma asukoha määramist igas maailma punktis, oli saata kõrgsageduslikud raadiosaatjad kosmosesse. Kõrgsagedusliku raadiosaatja spetsiaalne kood katab ära suure
annaabi.ee 
