enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu toimub raadioside. Sideliini vahepunktides võivad olla signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Neid nimetatakse satelliitsides transponderiteks. Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust. Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul. Kõrgsageduslikku raadiolainet tuleb mingil viisil moduleerida, et see kannaks endas mingit informatsiooni. Raadiolainete võnkesageduse piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz (kiloherts) kuni 3 GHz (gigaherts), samas vahemik 30 MHz (megaherts) - 300 MHz kannab meeterlainete ja vahemik 300 MHz kuni 3GHz detsimeetrilainete nime. Viimases kahes lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja televisioonijaamad. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse
[4] Kuid sädevahe-saatjatel oli üks suur miinus signaal oli väga ,,räpane" ja laia ribalaiusega, segades teisi lähedal olevaid saatjaid-vastuvõtjaid. Lisaks on korraga suurele sagedusalale kiirgamine küllaltki ebaefektiivne palju saatja võimsusest läheb kaotsi ebasoovitavatele sagedustele signaali edastamisele. [3] Suur edasiminek oli Alexandersoni generaator (pilt 1), mis võimaldas üle kanda enamat kui Morse koodi üksikuid impulsse, kuna see tekitas püsivat raadiolainet, mida oli võimalik moduleerida ning sellega edasi kanda näiteks inimkõnet. Selle tööpõhimõte seisnes selles, et suur elektromagnet tekitas seadmes tugeva magnetvälja ning metallketas, millesse olid lõigatud kindla vahemaa tagant augud, mis olid täidetud halva magneetilise läbitavusega materjaliga, keerles kiiresti, möödudes mähistest, lastes kord rohkem, kord vähem magentvälja läbi. Need muutused aga indutseerisid voolu mähistes. Kuna ketas keerles
on kasutajale kõige tähtsam ja juhtmed on suureks ebamugavuseks paljudele. 2.1 Traadita signaali edastamise leiutamine ja areng XX ja XXI sajandil Heinrich Rudolf Herz tekitas 1888. aastal Hamburgis esimese raadiolaine. 1894. aastaks muutus raadiolainete tekitamine üheks kommunikatsiooni viisiks. Algselt liikusid raadiolained ainult sadade meetrite kaugusele. Itaalia teadlane nimega Marchese Guglielmo Marconi arendas seda tehnoloogiat edasi ja 1899. aastaks suudeti saata raadiolainet juba 9 miili kaugusele. Ta ei peatanud selle tehnoloogia edasi arendamist ja sajandi lõpuks suudeti saata signaali juba üle inglise kanali. Teise maailmasõja ajal arenes traadita info edastus märkimisväärselt ja suudeti edastada informatsiooni mitmete tuhandete kilomeetrite kaugusele. Ameerika Ühendriigid oli esimene riik kes kasutas traadita signaali edastust andmete vahendamiseks Teise maailmasõja ajal ja on spekuleeritud, et see aitas neil tõenäoliselt võita selle sõja
annaabi.ee 
