tema 60-ndate aastate hittide uuendatud ja rokilikumaks muudetud versioonid, ületas taas kord miljon koopiat müünud plaatide künnise. 1969. aasta märtsis avaldatud Paul Anka poolt spetsiaalselt Sinatrale kirjutatud ,,My Way" sai tema nimilauluks. 1971. aasta kevadel teatas 55-aastane Sinatra oma pensionile minekust. Ta naasis avalikkuse ette 1973. aastal albumi ja teleshowga ,,Ol' Blue Eyes Is Back". Oma hilisel karjääriperioodil eelistas Sinatra plaatide vorpimisele ja tele- ning raadioesinemistele live-kontserte ning esines üle kogu maailma. 1980nda aasta märtsis avaldas ta kolmikplaadi ,,Trilogy: Past, Present, Future". Üheksakümnendate aastate CD-ajastu tõi kaasa tema loomingu taasavaldamise. 1990. aasta jõuludeks andsid mõlemad Sinatra pikaajalised plaadifirmad välja tema 75-dale sünnipäevale pühendatud kogumikku: kolmest plaadist koosneva ,,The Capitol Years" ja neljast plaadist koosneva ,,The Reprise Collection". 1993. aastal salvestas Sinatra oma vanade lemmiklauludega
loom" (2004), ehkki selles ei käsitleta niivõrd Eesti elusloodust või konk- reetsete paikadega seotud looduselamusi, vaid tutvustatakse rohkete näidete abil loomade käitumist, seda nii vabas looduses kui loomaaia tehistingimustes tehtud tähelepanekute varal, kuid siiski autori vahetule kogemusele toetudes. Turovski on Fred Jüssi kõrval arvatavasti tänapäe- val kõige laiemalt tuntud ja mõjukam looduse populariseerija Eestis, seda eeskätt tänu raadioesinemistele, mille põhjal on kirjutatud ka kõnesolev teos.9 Eri meediume ühendab oskuslikult Hendrik Relve, kes alustas 80. aastatel puude tutvustamisega (1981) ning on hiljem esine- nud reisikirjadega. Looduskaitse, loodusfilosoofia Eesti looduskirjanduse olemuse paremaks mõistmiseks tuleks loodus- kaitse ja keskkonnakaitse eeskujul eristada ka loodus- ja keskkonna- kirjandust. Niisugune liigitus on mõistagi mõnevõrra tinglik ning
Põhiline 86 Intervjuu 17.05.2006 Stockholmis. 51 erinevus oli repertuaaris, mis J. Pori orkestril oli oluliselt rahvalikum ja lihtsakoelisem 87 . Seega võiks tema orkestrit džässi leviku seisukohalt vaadelda ka teatava vaheetapina ja lihtsamale või lihtsalt konservatiivsema maitsega rahvale džässiliku tantsuorkestri kõla tutvustajana. Tänu sellisele repertuaaripoliitikale, arvukatele plaadistustele ja regulaarsetele raadioesinemistele oli J. Pori orkester vaieldamatult Eesti populaarseim tantsuorkester 1930. aas- tatel. Kokkuvõte Tallinna džässi algaastate, s.t 1920. aastate teise poole vaieldamatu liider oli The Murphy Band, 1930. aastatel oli kandepind juba oluliselt laiem – parematest tantsuorkestritest rääkides tuleks Red Hot Ramblers’i kõrval eraldi välja tuua veel kolm: Merry Pipers, Dancing Travellers ja Kuldne Seitse, mis olid samuti publiku poolt kõrgelt hinnatud. 1920
annaabi.ee 
