H kehtib stringide x ja y vahel parajasti siis, kui iga stringi z korral stringid xz ja yz kas kuuluvad korraga keelde L või ei kuulu sellesse. HL on ekvivalentsiseos, kuna xzHxz, xzHyz <=> yzHxz, xzHwz AND wzHyz => xzHyz. Myhill ja Nerode väitsid, et keel on regulaarne parajasti siis, kui seose H ekvivalentsiklasside hulk on lõplik. Tarvilikkuse tõestus: Moodustame keelt L aktsepteeriva lõpliku automaadi M = (,Q,delta,Q0,F). Moodustame hulgad: R0i = {x | x on string, (x,qo) * (e,qi), q0 on algolek, qi on olek} Seose H ekvivalentsiklass on esitatav ühendina: Ck = R0i1 U ... U R0ik Iga kahe sõna x kuulub R0i ja y kuulub R0i korral masin kas aktsepteerib neid sõnu korraga või ei aktsepteeri tuleneb masina definitsioonist. Sõnu xz ja yz aktseopteerib või ei aktsepteeri ta samuti korraga kuna alamsõna analüüs algab samast olekust ning lõpeb samas.
Lihtlause (The simple sentence) Lauseliikmed on alus (t/ie subject),iildis (the predicale), sihitis lthe objecr) ja mddrus (.the adver- blal1. Lau.eliikmek. rdih olla iiLl.,siksona r0i terve:dnade riihm ehl< lraas. faraline sdnajiirg on: Alus Oeldis Sihitis MAarus Tbm played sot:f yesteral0!-. My elder brother will play tahle tennis next week
Применительно к газовому компоненту смеси уравнение Клапейрона записывается следующим образом: piV = MiR0iT ( 1 – 45 ) или на газовый компонент в 1 kg газовой смеси: pi v = R 0i T ( 1 – 46) Также pV i = Mi R 0i T ( 1 – 47) или pv i = R0i T ( 1 – 48) где v i – удельный объем газового компонента при температуре и давлении смеси. Из сравнения формул p i v = R 0i T и pv i = R0i T следует, что piv = pvi ( 1 – 49) Из выражения (1-49) следует, что парциальное давление газового компонента смеси можно вычислять:
selline, et xHLy kehtib parajasti siis, kui iga z ∈ Σ* korral kehtib xz ∈ L yz ∈ L (iga suvalise z lisamisel x ja y sappa, kuuluvad saadud xz ja yz mõlemad keelde L või ei kuulu mõlemad). Teoreem: Keel L on regulaarne parajasti siis, kui seose HL ekvivalentsiklasside hulk on lõplik. T: (tarvilikkus) Kui keel L on regulaarne, leidub teda aktsepteeriv lõplik automaat M = (Q , Σ, δ, q0, F). Olgu R0i ⊆ Σ* sõnede hulk, mis viib automaadi M lähteolekust q0 olekusse qi. Seose HL ekvivalentsiklass on lõplik ühend Cl = R0i1 ∪ R0i2 ∪ . . . ∪ R0il. (piisavus) Olgu HL ekvivalentsiklassid C0,…,Cm. Teeme lõpliku automaadi olekute hulgaga Q = {C0…Cm}: Valime algolekuks klassi C0, mis sisaldab ε-d. Olgu lõppolek Ck ekvivalentsiklass, mis ühtib keelega L ehk kui x ∈ Ck ja x ∈ L, siis kui y ∈ Ck y ∈ L