R Rodgersi �The Sound of MusicÜ ehk �Helisev muusikaÜ (0)
R.Rodgersi „The Sound of Music“ ehk „Helisev muusika“
Otsustasin oma töös vaadata/kuulata „Helisevat muusikat“, sest meil oli just
ajalootunnis teemaks Teine Maailmasõda ning mõtlesin, et oleks päris tore ka muusika tunnis
sama ajastuga jätkata. Filmi heliloojaks on Richard Rodgers, laulusõnade autoriks on Oscar
Hammerstein II ning režissöör on Robert Wise. Filmi muusikaline kujundaja on Irwin Kostal.
Film ja muusikal põhinevad Maria von Trapi memuaaril "Trapi perekonna lauljate lugu", mis
ilmus 1949. aastal eesmärgiga aidata edendada oma pere laulurühma. Film esilinastus 2.
märtsil 1965 Rivoli teatris/kinos New Yorgis.
Peamised osatäitjad :
Julie Andrews (Maria von Trapp)
Christopher Plummer (kapten Georg von
Trapp)
Charmian Carr (Liesl von Trapp)
Richard Haydn (Max Detweiler)
Nicholas Hammond (Friedrich von Trapp)
Heather Menzies (Louisa von Trapp)
Duane Chase (Kurt von Trapp)
Angela Cartwright (Brigitta von Trapp)
Debbie Turner (Marta von Trapp)
Kym Karath (Gretl von Trapp)
Eleanor Parker (paruness Elsa Schrader)
Filmi sisu oli lühidalt järgmine: Maria tahtis kogu oma elu nunnaks saada, kuid nüüd on ta
avastanud, et ta pole selles enam sugugi kindel. Maria saadetakse seejärel koduõpetajana
Austria kapten Georg Von Trappi seitsme lapse eest hoolitsema, et Maria suudaks
nunnakloostrist eemal olles oma tähtsa otsuse enda jaoks selgeks teha. Von Trapp jäi mitu
aastat tagasi leseks ja on sellest ajast saadik oma seitsme lapse eest hoolitsenud. Lapsed on
juba mitu õpetajat eemale peletanud oma krutskitega, kuid muusika abiga suudab Maria laste
südamed võita. Ka kapten Von Trapp armub temasse. Esialgu tundub kõik väga kaunilt
laabuvat, kuid natside võimule tulekuga nõuatakse, et kapten Von Trapp asuks oma endisele
kohale sõjalaevastikus.
Võib julgelt öelda, et filmimuusika on teada-tuntud ka nendele inimestele, kes pole
filmi ise näinudki, sest need on väga meeldejäävad ja meloodilised ning ammu jõudnud
inimeste hulgas nö „klassika kullafondi“. Imeilus muusika lisab filmile elu ja vaimu. Filmis
kõlas 16 laulu, millest kaks olid spetsiaalselt ja ainult filmile kirjutatud: "I Have Confidence"
and "Something Good" (muusika ja sõnade autoriks Richard Rodgers). Erinevad
laulunumbrid on väga mitmekesised ja asjatundlikult lavastatud - sellised laulud nagu
„Edelweiss“ ja „Climb Ev'ry Mountain“ annavad filmile hellust ja soojust, laulud nagu „The
Lonely Goatherd“ ja „Do-Re-Mi“ ajavad publiku naerma ning annavad filmile süütuse ja
lõbususe. Laul "Sixteen Going on Seventeen" näitab noore armastuse intiimsust ja haprust.
Laul "My Favorite Things" on lavastatud hingematvalt ja elujõuliselt väikeses
magamistoapildis - suurem osa sellest voodil – kus Maria üritab koos lastega äikese ja välgu
hirmust üle olla. Laul "Something Good" – kauaoodatud hetk, kus Maria ja kapten lõpuks
armastust üksteise vastu tunnistavad ja Maria usub, et ta on minevikus teinud midagi head, et
väärib sellist armastust. Laul "Edelweiss" filmi lõpus, kus kapten astub ootamatult publiku
ette ja laulab end kitarril saates. Sellel hetkel on publikul võimalik heita pilk kapteni karmi
välisilme alla, otse tema südamesse, kus valitses suur mure oma kodumaa tuleviku pärast.
Enne filmimise algust salvestas muusikaline kujundaja Irwin Kostal kõik laulud suure
orkestri ja lauljatega laval. Julia Antopol Hirsch ütleb oma raamatus "Helisev muusika:
Ameerika lemmikfilmi tegemine", et Kostal kasutas laste häälte salvestamiseks seitset last ja
viit täiskasvanut; ainus stseen, kus lapsnäitlejad tegelikult laulavad, on see, kui nad pärast
Maria lahkumist iseseisvalt "The Sound of Music" laulavad. Pärast filmi redigeerimist
rõhutas muusikanumbreid orkestreerinud Irwin Kostal filmi taustmuusikaga, mis koosnes
variatsioonidest Rodgersi ja Hammersteini originaallauludest, et võimendada või lisada
nüansse visuaalsetele piltidele. Irwin Kostal kujundas ka instrumentaalsed vahepalad filmile.
Võib-olla oli filmi suurimaks väljakutseks süütuse ja lõbusa tunde hoidmine, mida
kujutatakse läbi laste ja nende suhete Mariaga, tutvustades samal ajal ka sõja ja natside
okupatsiooni tõsist ja raskest teemat, eriti filmi lõpu poole. Kuid see on midagi, millega
lavastaja Robert Wise suurepäraselt hakkama sai ning ta suutis nende kahe vahel saavutada
täiusliku tasakaalu.
Kokkuvõtvalt võin öelda, et olin siiani muusikafilmide suhtes üsna skeptiline,
mõtlesin, et need pole nii huvitavad. Pean tunnistama, et eksisin, muusikafilm võib olla kohe
väga-väga huvitav ja muidugi oli ka äratundmisrõõm, et ma olen paljusid laule enne kuulnud.
Lisaks ütlen, et kuna Teise maailmasõja teema meeldib mulle väga ja olen palju filme
vaadanud selle ajastu kohta, siis vahelduseks on päris tore vaadata muusikafilmi, kus
sõjakoledused pole esiplaanil.
R.Rodgersi „The Sound of Music“ ehk „Helisev muusika“
Sarnased õppematerjalid
14
ppt
Helisev muusika
Helisev muusika
Helisev muusika
"Helisev muusika" on 1965.
aasta Ühendriikide muusikalfilm.
Film põhineb 1959.
aasta Broadway muusikalil "Helisev
muusika".
Produtsent – Rober Wise
Muusika - Richard Rodgers
Muusika sõnad - Oscar Hammerstein II
Filmi tutvustus
Maria (Julie Andrews) tahtis kogu oma noore elu
nunnaks saada, kuid aja jooksul märkas ta, et see ei
ole talle sobiv. Ta sattus tihti pahandustesse ja
käitus ebasobivalt. Lõpuks saadeti Maria erikapten
Von Trappi (Christopher Plummer) majja, et ta seal
laste eest hoolitseks. Von Trapp jäi mitu aastat
tagasi leseks ja pidi sellest saadik üksi oma seitsme
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
2
TALLINNA ÜLIKOOL
HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID
TIIT LAUK
Džäss Eestis 1918–1945
Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti.
Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril
2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt.
Juhendajad: Ea Jansen, PhD
Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent
Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur
Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor
Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008
Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008
ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF)
ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF)
ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid