Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

R Rodgersi �The Sound of MusicÜ ehk �Helisev muusikaÜ (0)

1 Hindamata
Punktid




R.Rodgersi „The Sound of Music“ ehk „Helisev muusika“ Otsustasin   oma   töös   vaadata/kuulata   „Helisevat   muusikat“,   sest   meil   oli   just ajalootunnis teemaks Teine Maailmasõda ning mõtlesin, et oleks päris tore ka muusika tunnis
sama ajastuga jätkata. Filmi heliloojaks on Richard Rodgers, laulusõnade autoriks on Oscar
Hammerstein II ning režissöör on Robert Wise. Filmi muusikaline kujundaja on Irwin Kostal.
Film ja muusikal põhinevad Maria von Trapi memuaaril "Trapi perekonna lauljate lugu", mis
ilmus 1949. aastal  eesmärgiga aidata  edendada  oma pere laulurühma.  Film esilinastus 2.
märtsil 1965 Rivoli teatris/kinos New Yorgis. Peamised osatäitjad : Julie Andrews (Maria von Trapp)
Christopher   Plummer   (kapten   Georg   von
Trapp)
Charmian Carr (Liesl von Trapp)
Richard Haydn (Max Detweiler) Nicholas Hammond (Friedrich von Trapp)
Heather Menzies (Louisa von Trapp)
Duane Chase (Kurt von Trapp)
Angela Cartwright (Brigitta von Trapp)
Debbie Turner (Marta von Trapp) Kym Karath (Gretl von Trapp) Eleanor Parker (paruness Elsa Schrader) Filmi sisu oli lühidalt järgmine: Maria tahtis kogu oma elu nunnaks saada, kuid nüüd on ta
avastanud, et ta pole selles enam sugugi kindel. Maria saadetakse seejärel koduõpetajana
Austria   kapten   Georg   Von   Trappi   seitsme   lapse   eest   hoolitsema,   et   Maria   suudaks
nunnakloostrist eemal olles oma tähtsa otsuse enda jaoks selgeks teha. Von Trapp jäi mitu
aastat tagasi leseks ja on sellest ajast saadik oma seitsme lapse eest hoolitsenud. Lapsed on
juba mitu õpetajat eemale peletanud oma krutskitega, kuid muusika abiga suudab Maria laste
südamed  võita.   Ka kapten  Von  Trapp  armub  temasse.  Esialgu  tundub  kõik  väga  kaunilt
laabuvat, kuid natside võimule tulekuga nõuatakse, et kapten Von Trapp asuks oma endisele
kohale sõjalaevastikus. Võib julgelt öelda, et filmimuusika on teada-tuntud ka nendele inimestele, kes pole filmi  ise näinudki, sest need on väga meeldejäävad  ja meloodilised  ning ammu  jõudnud
inimeste hulgas nö „klassika kullafondi“. Imeilus muusika lisab filmile elu ja vaimu. Filmis
kõlas 16 laulu, millest kaks olid spetsiaalselt ja ainult filmile kirjutatud: "I Have Confidence"
and   "Something   Good"   (muusika   ja   sõnade   autoriks   Richard   Rodgers).   Erinevad
laulunumbrid   on   väga   mitmekesised   ja   asjatundlikult   lavastatud   -   sellised   laulud   nagu
„Edelweiss“ ja „Climb Ev'ry Mountain“ annavad filmile hellust ja soojust, laulud nagu „The
Lonely Goatherd“ ja „Do-Re-Mi“ ajavad publiku naerma ning annavad filmile süütuse ja
lõbususe. Laul  "Sixteen Going on Seventeen" näitab noore armastuse intiimsust ja haprust.
Laul   "My   Favorite   Things"   on   lavastatud   hingematvalt   ja   elujõuliselt   väikeses
magamistoapildis - suurem osa sellest voodil – kus Maria üritab koos lastega äikese ja välgu
hirmust üle olla. Laul "Something Good" – kauaoodatud hetk, kus Maria ja kapten lõpuks
armastust üksteise vastu tunnistavad ja Maria usub, et ta on minevikus teinud midagi head, et
väärib sellist armastust. Laul "Edelweiss" filmi lõpus, kus kapten astub ootamatult publiku
ette ja laulab end kitarril saates. Sellel hetkel on publikul võimalik heita pilk kapteni karmi
välisilme alla, otse tema südamesse, kus valitses suur mure oma kodumaa tuleviku pärast. Enne filmimise algust salvestas muusikaline kujundaja Irwin Kostal kõik laulud suure orkestri   ja   lauljatega   laval.   Julia   Antopol   Hirsch   ütleb   oma   raamatus   "Helisev   muusika:
Ameerika lemmikfilmi tegemine", et Kostal kasutas laste häälte salvestamiseks seitset last ja


viit täiskasvanut; ainus stseen, kus lapsnäitlejad tegelikult laulavad, on see, kui nad pärast
Maria   lahkumist   iseseisvalt   "The   Sound   of   Music"   laulavad.   Pärast   filmi   redigeerimist
rõhutas   muusikanumbreid  orkestreerinud  Irwin  Kostal  filmi   taustmuusikaga,  mis  koosnes
variatsioonidest   Rodgersi   ja   Hammersteini   originaallauludest,   et   võimendada   või   lisada
nüansse visuaalsetele piltidele. Irwin Kostal kujundas ka instrumentaalsed vahepalad filmile. Võib-olla oli filmi suurimaks väljakutseks süütuse ja lõbusa tunde hoidmine, mida kujutatakse  läbi  laste ja  nende  suhete  Mariaga,  tutvustades  samal ajal  ka sõja ja  natside
okupatsiooni tõsist ja raskest teemat, eriti filmi lõpu poole. Kuid see on midagi, millega
lavastaja Robert Wise suurepäraselt hakkama sai ning ta suutis nende kahe vahel saavutada
täiusliku tasakaalu. Kokkuvõtvalt   võin   öelda,   et   olin   siiani   muusikafilmide   suhtes   üsna   skeptiline, mõtlesin, et need pole nii huvitavad. Pean tunnistama, et eksisin, muusikafilm võib olla kohe
väga-väga huvitav ja muidugi oli ka äratundmisrõõm, et ma olen paljusid laule enne kuulnud.
Lisaks   ütlen,   et   kuna   Teise   maailmasõja   teema   meeldib   mulle   väga   ja   olen   palju   filme
vaadanud   selle   ajastu   kohta,   siis   vahelduseks   on   päris   tore   vaadata   muusikafilmi,   kus
sõjakoledused pole esiplaanil.
R Rodgersi-The Sound of MusicÜ ehk-Helisev muusikaÜ #1 R Rodgersi-The Sound of MusicÜ ehk-Helisev muusikaÜ #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiinaSK Õppematerjali autor
R.Rodgersi „The Sound of Music“ ehk „Helisev muusika“

Sarnased õppematerjalid

Helisev muusika
14
ppt

Helisev muusika

Helisev muusika Helisev muusika  "Helisev muusika" on 1965. aasta Ühendriikide muusikalfilm.  Film põhineb 1959. aasta Broadway muusikalil "Helisev muusika".  Produtsent – Rober Wise  Muusika - Richard Rodgers  Muusika sõnad - Oscar Hammerstein II Filmi tutvustus  Maria (Julie Andrews) tahtis kogu oma noore elu nunnaks saada, kuid aja jooksul märkas ta, et see ei ole talle sobiv. Ta sattus tihti pahandustesse ja käitus ebasobivalt. Lõpuks saadeti Maria erikapten Von Trappi (Christopher Plummer) majja, et ta seal laste eest hoolitseks. Von Trapp jäi mitu aastat tagasi leseks ja pidi sellest saadik üksi oma seitsme

Muusika ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun